Iraan nõustus tuumaleppega piirama oma tuumaprogrammi vastusena sellega seotud sanktsioonide tühistamisele.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) dokumendis, mida AFP nägi, seisab, et Teheran täidab leppe tähtsaid punkte, hoides uraanirikastustsentrifuugide ja uraanivarude arvu lubatud piires.

Tsentrifuugide arv on allpool kokkulepitud 5060 taset ning madalrikastatud uraani varud ei ületa 300 kg, seisab aruandes, mis on järjekorras üheksas alates tuumaleppe jõustumisest 2016. aasta jaanuaris.

Kõrgrikastatud uraani saab kasutada tuumapommi tootmiseks, madalrikastatud uraani aga rahumeelsetel eesmärkidel nagu energiatootmine.

Tuumareaktorite jahutussüsteemides kasutatava raskevee tase on viimase kolme kuu jooksul püsinud allpool kokkulepitud 130 tonni taset, nähtub raportist. Iraan on leppe jõustumise järel raskevee osas selle taseme ületanud kaks korda.

Araki tuumareaktori südamiku, mida Teheran võinuks kasutada relvakõlbuliku plutooniumi tootmiseks, muutis islamivabariik kasutuskõlbmatuks veel enne leppe jõustumist.

Tuumaleppe sõlmimiseni viinud läbirääkimistel Iraani pealäbirääkijana esindanud Abbas Araghchi ütles neljapäeval, et lepe on ohus, sest välismaa firmad ja pangad ei saa Ühendriikide sanktsioonide hirmus riigis vabalt tegutseda.

Tema sõnul on USA president Donald Trump tekitanud tuumaleppe (ühise kõikehõlmava tegevuskava - JCPOA) ümber destruktiivse atmosfääri, mis tähendab, et firmad kardavad Iraaniga läbi käia.

"Mis Iraani puutub, siis JCPOA ei ole edulugu. Iraan ei saa sanktsioonide tühistamisest täit kasu," lausus Araghchi.

Trump kinnitas 12. jaanuaril enda sõnul viimast korda Iraani tuumaleppe ja lükkas edasi sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile. USA kongress nõuab presidendilt iga 90 päeva järel tuumaleppe kehtivuse kinnitamist. Trumpi otsus tähendab, et leppe päästmiseks on aega mai keskpaigani.

Ühendriigid keelitavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad 2015. aasta juulis sõlmitud lepet muutma, Iraan aga on selle välistanud.

Teheran kurdab, et USA ühepoolsed sanktsioonid on endiselt jõus ja riik pole saanud tuumaleppega lubatud tulu, sest paljud firmad ei julge Ühendriikide sanktsioonide rikkumise hirmus islamivabariiki investeerida.

Araghchi ei pea enda sõnul leppe praegusel kujul säilimist tõenäoliseks. "Isegi kui sanktsioonide taaskehtestamist ei tule, ei tee firmad ja pangad Iraaniga koostööd. Me ei saa leppesse jääda, kui me ei saa sellest mingit kasu," lausus Iraani endine pealäbirääkija, süüdistades Trumpi lepingu "igapäevases" rikkumises.

Peamine kriitika Iraani tuumaleppe aadressil puudutab nn loojanguklausleid, mis puudutavad riigile kehtestatud erinevate piirangute lõpptärmineid.

Iraani diplomaat eitas seda, et riik suudaks pärast nende piirangute lõppu 10-15 aasta pärast tuumarelva ehitada. "Kohustus mitte taotleda tuumarelvi, mille Iraan on endale JCPOA-s võtnud, on püsiv. Nende sätete muutmine ja alaliseks tegemine tähendab leppe surma," sõnas ta.

Araghchi sõnul aktsepteeris islamivabariik 10-15 aasta pikkuseid piiranguid usalduse loomiseks ja absurdne on eeldada, et riik peaks igavesti usaldust looma.

"Kui lepe peaks kokku varisema, seisab maailm silmitsi järjekordse tuumakriisiga, mida oleks väga raske lahendada," lausus ta.