Lugupeetav vabariigi president! Austatav riigikogu esimees! Härra peaminister! Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased! Head kaasmaalased!

Mul on suur au ja hea meel soovida teile õnne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul.

Eesti riigi kaitsmine on kaitseväelaste ja kaitseliitlaste jaoks kõige tähtsam ülesanne. Me täidame seda ülesannet pühendunult ja tingimusteta.

Ajast, mil meie vaarisad tõotasid kaitsta noort riiki, on möödunud sada aastat. Nad tegid seda Vabadussõjas koos kogu Eesti rahvaga.

Võitu Vabadussõjas oli vaja selleks, et viia ellu unistus oma riigist. Seda oli tarvis selleks, et kindlustada väikese rahva usku iseolemisse. Vabadussõda andis selge sõnumi – kõik on võimalik, kui üks rahvas seda väga soovib.

Seda sõnumit ei suutnud enda alla matta võõrvõimud ega massiküüditamised. See jäi edasi kõlama ja aitas meie rahval püsima jääda.

Üks kirkamaid näiteid meelekindlusest ja usust Eestisse on kapral Eduard Kuuskor.

Ta on viiskümmend kolm päeva vanem kui Eesti Vabariik. Tema elukäik on justkui Eesti riigi ajalugu ühes inimeses.

Kapral Kuuskor oli üks neist julgetest sideväelastest, kes alustas relvastatud vastupanu punaste sissetungijate vastu Raua tänava lahingus 21. juunil 1940. aastal.

Teises maailmasõjas oli ta Haukka grupi sidepidaja. Hiljem viibis ta nõukogude vangilaagrites ja asumisel üle kahekümne aasta.

Täna elab see kange vanahärra Keilas. Me soovime talle vabariigi sünnipäeval õnne.

Head kaasmaalased!

Kapral Kuuskori teadmised ja oskused võimaldasid tal abistada Eesti vastupanuliikumist. Ka täna peame rõhuma sellele, et meie inimeste teadmised ja oskused saaksid Eesti kaitsel kõige paremini rakendatud.

Kaitsevägi peab olema tulevikku vaatav vägi ning oskama oma rahva ja riigi eeliseid hästi kasutada. Meie innovatsiooni vedur on kogu Eesti ühiskond.

Juba täna on ajateenistuses küberajateenijad, kes tänu oma ettevalmistusele ja nutikusele suudavad Eestit kaitsta küberruumis.

Eesti kaitsetööstus on üha tugevam ja nähtavam. See leiab tunnustamist ja koostööd üle terve maailma. Peame ka Eesti kaitseväes rohkem meie oma kaitsetööstuse tehnoloogiaid ja lahendusi kasutama.

Eesti kaitsevägi saab olla tulevikku vaatav vägi ainult siis, kui me teame oma tugevusi ja õpime kogemustest.

Viimaste aastate jooksul on reservväelase elu loomulikuks osaks saanud õppekogunemised. Need toimuvad tihti ootamatult ja eelneva teavituseta. See on väga vajalik praktika, sest ainult nii saame selge pildi meie mobilisatsioonivõimest.

Selle aasta maikuus käivitub suurim kaitseliidu õppus SIIL 2018, kus osalevad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, reservväelased ja ajateenijad, tegevväelased ja liitlaste üksused.

Oluline on silmas pidada, et õppused on tavapärane osa riigikaitsesüsteemist. Oleme kogenud mõistmist ja kaasaelamist meie riigikaitsjate perekondadelt, kogukondadelt ja tööandjatelt. See on tugi, mida kaitsevägi ja kaitseliit väga kõrgelt hindavad.

Eesti riigi kaitsel on sarnaselt tähtsad nii iseseisev kaitsevõime kui ka NATO-l põhinev kollektiivne kaitse. 

Meie liitlassuhete tugevus peitub ühtsuses. See on armatuur, mille ümber on valatud kõigi aegade kõige tugevam sõjaline liit.

Eesti jaoks tähendab see liitlaste kohaolekut. See on sõjalise heidutuse alus. 

NATO lahingugrupp Tapal ja õhuturbemissioon Ämaris, aga ka liitlaste üksused, mis osalevad Eestis toimuvatel õppustel, on saanud kaitseväe tegevuse igapäevaseks osaks. See on lähedaste liitlaste läbikäimise argipäev.

Täna on Ühendkuningriigi juhitava lahingugrupi koosseisus lisaks brittidele esindatud ka Taani Kuningriik ja Island.

Taanlaste kompanii, mis täna Tapal teenib, on täpselt sama suur kui see Taani vabatahtlike üksus, mis 4. aprillil 1919. aastal Vabadussõtta eestlasele appi tuli – 189 võitlejat.

Me täname oma liitlasi, kes on saatnud oma mehed ja naised Eestisse. See on kõige kindlam viis NATO kaitsmiseks.

Oleme ka ise teadlikud ja valmis reageerima seal, kus meie abi oodatakse. 

Meie kaitseväelased teenivad kõrvuti prantslaste ja brittidega, ameeriklaste ja soomlastega ning paljude teiste riikide sõduritega. 

Sõjalist sekkumist vajavad olukorrad ümbritsevad Euroopat mitmest ilmakaarest. Peame püsima valvsad ja olema valmis keerulisteks missioonideks kodust kaugel.  

Head Eesti inimesed!

Eesti riigi kaitsjad peavad väga oluliseks rahva tuge ja toetust. Näeme seda täna siin Vabaduse väljakul, kus siiras huvi riigikaitse ja armastus oma isamaa vastu peegeldub teie kõigi silmist.

Me tunneme seda igal kevadel, mil veteranide sümbol sinilill on nähtav kõikjal üle terve Eesti.

Meie side rahvaga püsib tugev tänu sellele, et riigikaitses on koht ja võimalus kõigile.

Püüdkem anda noortele rohkem võimalusi oma riigist osa saada, sest läbi nende ja nende järeltulijate silmade nähakse Eesti järgmist sajandit. 

Arusaamine ja austus oma riigi vastu algab kodust, kasvab koolis ja kestab terve elu.

Kapral Eduard Kuuskori soov saja-aastasele Eestile on: „Et ta püsiks igavesti. Ilma igasuguse kõrvalise mõjuta, oma riigi inimeste ja oma riigi rahvaga.“ Hoiame seda soovi au sees.

Olgu meile selge, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema enesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti Vabariik! •