Uuring: Eesti ajateenijad on teenistusega valdavalt rahul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sõnapilv vastustest küsimusele
Sõnapilv vastustest küsimusele "Miks otsustasite just praegu vabatahtlikult astuda ajateenistusse?" Autor/allikas: KVÜÕA

Tublisti üle poole ajateenijatest on teenistusega rahul või pigem rahul (teenistuse keskel 63 protsenti ja lõpus 58 protsenti) ning neid, kes ei ole üldse rahul, on vaid pisut üle kümnendiku.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tellimusel ajateenijate hulgas 2016-2017 läbi viidud kompleksuuringust selgus, et aasta-aastalt on suurenenud isikliku avalduse alusel ajateenistusse astunute osakaal ajateenijate hulgas.

Isikliku avalduse alusel ajateenistusse astunud ajateenijad jagunevad kaheks grupiks, kes eristuvad oma väärtuste ja ajateenistusse astumise motiivide poolest. Esiteks ajateenistust väärtustavad ja riigikaitse olulisust hindavad ajateenijad (17 protsenti kõigist ajateenijatest). Ja teiseks kohustuse ajastajad, kes otsustavad ise ajateenistusse tulemise aja lähtuvalt individuaalsetest eluplaanidest (19,6 protsenti kõigist ajateenijatest).

Sarnaselt saab jagada kaheks grupiks ka kutse alusel ajateenistusse tulnud. Esiteks need, kes tulid vastumeelselt ajateenistusse ning teenistuse vabatahtlikkuse korral kindlasti ei asuks teenistusse (53 protsenti kõigist ajateenijatest). Ning teiseks ajateenijad, kes küll tulid kutse alusel, kuid tuleksid ka siis, kui teenistus oleks vabatahtlik (10 protsenti).

Seega tulevad ajateenijatest umbes pooled teenistusse kutse alusel, aga vastumeelsete tunnetega. Hoiakuline valmidus ja positiivne meelestatus ajateenistusse astumise osas on kõrgem nooremate ajateenijate hulgas, kes asuvad teenistusse kohe pärast keskhariduse omandamist.

Krooniline haigus või terviseprobleem esineb hinnanguliselt 21 protsendil ajateenistusse astunud noortest. Enamdiagnoositud terviseprobleemideks ajateenistusse astunud noorte hulgas on vigastused, traumad ja mürgistused, liigesehaigused, seljavalud ning allergia. Sõduri baaskursuse jooksul peaaegu kahekordistub liigesehaigustega noorte hulk ning jääb samale tasemele teenistuse lõpuni.

Noorte meeste tervis ja füüsiline võimekus on oluliselt seotud vanusega. 18-19-aastased ajateenijad hindavad paremaks nii oma tervist kui ka kehalist võimekust, samuti on üldfüüsilise testi tulemused selles vanusegrupis kõige kõrgemad. Kui 18-19-aastastest ajateenijatest hindab oma tervist heaks või üsna heaks 72 protsenti, siis vanuses 23–27 aastat on see näitaja vaid 40 protsenti. Ajateenistuse läbimise tulemusena paranes olulisel määral noorte hinnang oma tervisele.

Retseptiravimeid tarvitasid ajateenistuse jooksul ligikaudu kolmandik ajateenijatest, kõige enam liigesevalude ja -põletike ning muude valude tõttu.

Kalduvus depressiooniks esineb ajateenistuse algul koguni kolmandikul ajateenijatest (32 protsenti) ning suureneb sõduri baaskursuse jooksul veelgi (36,6 protsenti), jäädes ajateenistuse lõpuks samale tasemele (36,9 protsenti). Nooremas vanuserühmas (18-19-aastastel) avalduvad depressiooni sümptomid tõusvalt kogu väljaõppe perioodi jooksul. Vanematel ajateenijatel süvenevad depressiooni sümptomid küll sõduri baaskursuse ajal, ent ajateenistuse lõpuks enam oluliselt ei muutu.

Füüsiliselt raskeks pidas ajateenistust keskmiselt 8-12 protsenti vastanutest. Ligikaudu sama suur (9-13 protsenti) oli nende noorte hulk, kelle jaoks pakkus ajateenistuse läbimine väga vähest kehalist pingutust.

Teenistuse lõpul hinnati kehalist pingutust oluliselt kergemaks kui pärast sõduri baaskursust. Kui teenistuse algul hindas viiendik (21 protsenti) noormeestest oma füüsilist vormi üsna halvaks või väga halvaks, siis teenistuse lõpus oli halva enesehinnangulise kehalise vormi ja füüsilise võimekusega ajateenijaid vaid 10,7 protsenti.

Huvi ajateenistuse järel tegevteenistusse astumise vastu on mõõdukas. Ajateenistuse alguses väljendas nõusolekut tegevteenistusse astumiseks 14 protsenti ning antud võimalust kaaluks 33 protsenti ajateenijatest. Teenistuse kestel huvi aga langeb. Ajateenistuse lõpus on valmis tegevteenistuses jätkama 12 protsenti ning võimalust kaaluks 23 protsenti ajateenijatest.

Ajateenijate kompleksuuring viidi läbi 2016. aastal ajateenistust alustanud eel- ja põhikutse ajateenijate hulgas kolme küsitlusetapina (ajateenistuse alguses, keskel ja lõpus). Esimeses küsitlusetapis vastas ankeetküsitlusele 90% kõigist teenistust alustanud ajateenijatest, kõigis kolmes küsitlusetapis osales 750 ajateenijat.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: