"Ma arvan, et propagandasõjas tuleb positsioone paika saada ja selles võitlemises on tarvis vahendeid, mis on spetsiaalselt selle jaoks mõeldud. Ka tänases riigieelarves oluline strateegilise kommunikatsioonieelarve suurendamine näitab seda. Me ise oleme õppustega tõestanud, et teema on vajalik ja sellega tuleb edasi tegeleda, mingisugused võimed on meie kaitseväes juba tekkinud ja see on üks osa meie lahingutest," rääkis Terras ajakirjale Sõdur antud usutluses.

Terrase sõnul on kübersõda üks paljudest ohtudest, millega tuleb tegeleda kompleksselt.

"Küberrelv ei ole rohkem ega vähem sarnane suurtükkide, tankide või lennukitega, erinevus on ainult selles, et seda relva saab kasutada ka praegu, rahu ajal ja sellel rindel käib pidev mõõduvõtmine," sõnas Terras.

Terras rõhutas ka, et kaugel Aafrikas ja Lähis-Idas toimuv on oluline ka Eestile, sest need piirkonnad on olulised Eesti lõunaliitlastele.

"Meie lõunatiiva liitlased näevad, et ka meie oleme vastutustundlikult panustamas nende probleemidesse. Ettepanek saata Eesti rühm Afganistani tugevdamiseks ja läbirääkimised Prantsusmaaga võimalikest ühistest operatsioonidest on osa sellest suurest mängust ja pildist."

Terrase sõnul on kaks protsenti riigikaitsele SKT-st minimaalne tase, alates millest on võimalik rääkida mingisuguse kaitse arendamisest.

"Kunagi ei ole raha liiga palju. Meie jaoks on teine väga oluline, aga piiratud ressurss - inimesed. Aasta-aastalt isegi personalikulusid ja palka tõstes ei ole me saavutanud seda kasvusammu, mida me oleme planeerinud. Viimastel aastatel on kerge kasv küll olnud, aga sisulist hüpet ei ole suudetud saavutada. Seetõttu tegevteenistuses olevate inimeste hulk piirab ka meie kaitsevõimet," tunnistas kaitseväe juhataja.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ametiaeg lõpeb 2018. aasta detsembris.