Statistikaamet teatas kolmapäeval, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti. Ka Eesti suuremate pankade analüütikud prognoosid veel nädala alguses, et kasv jääb alla 5 protsendi ja jääb pigem 4,5 protsendi juurde.

"Praeguste andmete järgi jäi meie hinnangul 2017. aasta majanduskasv 4,5 protsendi piiresse. Samas ei saa välistada ka sellest mõnevõrra erinevat tulemust, kuna nii väikeses majanduses nagu Eesti võivad nii ühekordsed tegurid kui ka statistilised arvestused prognoosiga võrreldes erinevusi tekitada," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina teisipäeval BNS-ile.

SEB pank prognoosis novembri lõpus 2017. aasta majanduskasvuks 4,1 protsenti." Aasta lõikes võib majanduskasv natuke prognoosist ülesse poole tulla," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor BNSile, kuid lisas, et 5-protsendilist kasvu ilmselt siiski ei tulnud.

Kui veel jaanuaris eeldas Luminori üks emapank Nordea 2017. aasta majanduskasvuks 4 protsenti, siis Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul kasvas Eesti majandus mullu 4,4 protsenti. "Arvestades ehitussektori tugevust ka neljandas kvartalis ja madalalt tasemelt taastuvaid investeerimismahtusid, ei olda kaugel 5 protsendi märgist," märkis Palm.

2017. aastal oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk- järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu.

Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud. Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.

Programmeerimise ja tarkvaraarenduse toel jätkus tugev kasv info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus suurenes 2017. aastal 15,6 protsenti. Peaaegu sama kiirelt ehk 13,9 protsenti suurenes lisandväärtus ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata tagasihoidlikule teisele kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9 protsenti. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes vaid 1,8 protsenti.