"Omal ajal oli see (tasuta eestikeelsele kõrgharidusele üleminek - toim) õige otsus, sest riik panustas kõrgharidusse rohkem. Aga nüüd on see muutunud piiravaks. Riik panustas selle otsusega alul küll rohkem, aga keelas ülikoolidel lisa teenida. Vahepeal pole riigilt ülikoolidele ressurssi juurde tulnud ja ülikoolidel endil on lisa teenimine piiratud, aga elu on ju läinud kallimaks," selgitas Reiska Vikerraadio saates Uudis+.

Reiska tunnistas, et Tallinna Ülikool on pidanud viimase viie aasta jooksul sulgema 25 protsenti eestikeelsetest õppekavadest, mille peamine põhjus on ajas vähenenud rahastamine. Ta tunnistas, et erialade sulgemiste juures on vaadatud, mida teised ülikoolid õpetavad ehk vähendatud dubleerimist ning püütud keskenduda sellele, mis on eriline või mida tehakse teistest paremini.

"Samas pole dubleerimine üheselt negatiivne. Näiteks õpetajakoolitus on valdkond, kus on mõistlik seda teha nii Tartus kui ka Tallinnas. Aga ka kogu humanitaaria, meie keele ja kultuuriga seotud valdkonnad, kus Eesti-sisene diskussioon tuleb kasuks. Selline dubleerimine pole ressursi raiskamine, vaid meie kultuuri ja humanitaaria arendamine."

Soome keele peaeriala ei suleta, vaid tehakse paus

Rääkides viimastel päevadel palju poleemikat tekitanud soome keele eriala võimalikust sulgemisest, kinnitas Reiska, et sellist otsust tehtud pole, kuid tunnistas, et eeloleval sügisel uusi tudengeid sellele erialale vastu ei võeta. Aasta jooksul räägitakse osapooltega läbi, mida selle eriala õpetamises muuta ning suure tõenäosusega taastub vastuvõtt juba 2019. aasta sügisel.

"Soome keele peaerialaga on selline olukord, et meie peamine õppejõud läks ära Soome ja see oli viimane piisk karikasse, et me sügisel sellele erialale vastu ei võta. Aga see ei tähenda eriala sulgemist - me räägime eri osapooltega läbi, kuidas oleks õpet mõistlik läbi viia. Kui vaadata üliõpilaste arvusid, siis sel aastal oli peaerialal kaheksa, eelmisest aastast kuus üliõpilast. Kas need kuus üliõpilast, kes õpivad 100EAP* eest soome keelt ja kultuuri ehitavad nn soome silla? Võibolla peaksime võtma vastu hoopis 25 üliõpilast, kes õpivad 50EAP eest ja ehitavad hoopis parema silla? Ehk meie motiiv otsuseid tehes on see, kuidas vähest ressurssi parimal viisil kasutada."

Reiska tõi võrdluseks suulise tõlke eriala, kus otsustati eelmisel aastal samuti uusi tudengeid mitte vastu võtta, mille järel vaadati osapooltega õppekava läbi ja viidi sisse muudatused ning eeloleval sügisel avatakse vastuvõtt uuesti.

Ühtlasi kutsus Reiska jälgima 14. märtsil rektorite nõukogu ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös korraldatavat seminari, kus võetakse ette just kõrghariduse rahastamise ja laiemalt selle tulevikuga seotud teemad.

* Õppetöö mahtu mõõdetakse EAP-des. EAP tähistab Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti.