Kultuurikomisjoni liikmete hinnangul vajab Eesti ka tasulist kõrgharidust ({{commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev/ERR

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska leiab, et ülikoolidele võiks anda võimaluse viia lisaks tasuta õppele läbi ka tasulist õpet. Riigikogu kultuurikomisjoni mitmed liikmed on samuti seda meelt, et kõrgharidusse tuleks kaasata eraraha.

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+" soome keele õpetamise probleeme kommenteerides, et tasuta kõrghariduse andmine on hakanud piirama ülikoolide tegevust. Reiska selgitas, et kui tasuta kõrgharidusele üle mindi, pani riik sellele raha juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna nüüd riik enam raha juurde pannud ei ole ja kuskilt mujalt ei ole ka ülikoolidel võimalus raha juurde teenida, siis elame piiratud ressursside tingimustes, võiks isegi öelda kahanevate ressursside tingimustes. Kõige parem variant oleks see, kui riik, kogu ühiskond panustaks kõrgharidusse. Teine variant oleks siis see, et anda ülikoolidele siiski võimalus ka tasulist õpet läbi viia," rääkis Reiska.

Ta lisas, et see ei tohiks piirata tasuta kõrgharidust.

Et tasuline kõrgharidus on oma aja ära elanud, nõustusid ERR-ile antud intervjuudes teiste kõrgkoolide rektorid, kelle sõnul tuleks arutada, millise süsteemiga seda asendada.

Mitu riigikogu kultuurikomisjoni liiget leiab, et Eesti vajab nii tasuta kui ka tasulist kõrgharidust.

"Seda, et õppe rahastamist tuleb muuta, me näeme oma igapäevases töös. Riigikogu kultuurikomisjon seda teemat arutab," ütles komisjoni esimees Aadu Must (KE).

Ta lisas, et kui ülikoolide doteerimine ei suurene, tulevad kõne alla mitmed variandid, ka mõne eriala õppekavast välja viimine.

Kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv (RE) ütles, et igal inimesel peab olema võimalus investeerida oma haridusse.

"Kui näiteks me lubame ja võimaldame inimesel oma raha eest juua, mängida hasartmänge, osta erinevaid asju, aga panustada näiteks ka huvialaharidusse või oma sportimisse ja tervisesse, siis täpselt samuti peab inimestel olema võimalus otsustada, et nad tahavad investeerida oma haridusse," selgitas Randjärv.

Kultuurikomisjoni liige Krista Aru (VE) soovitab ülikoolidel kokku hoida hoonetelt.

"Kõrgkoolid peavad vaatama oma tegevuspoliitikat, et kas ja kelle jaoks siis selliseid uusi hooneid on vaja nii palju ehitada, kui me samas ütleme, et eestlased peaksid hakkama kõrghariduse eest maksma," rääkis Aru.

"Paljud ülikoolid on arendanud neid projekte, mis on võõrkeelsed, et raha juurde tuua - tuua raha teadusesse ja tuua raha õppeks juurde. Kui me siit edasi vaatame, siis paljudel erialadel on magistriõppes võimalik õppida ainult ju inglise keeles," kommenteeris komisjoni sotsiaaldemokraadist liige Heljo Pikhof.

Ta lisas, et see mõjutab teaduskeele arengut. Pikhofi hinnangul on mõistlik eraraha kaasata just neil erialadel, mis on ülipopulaarsed, kuid tasuta võiks olla need, mida riik väga vajab.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: