Eesmärgiks on, et probleemsesse piirkonda suudaks allianss saata 30 päeva jooksul umbes 30 000 sõdurit koos vajaliku tehnika ja õhu- ning mereväetoetusega. Wall Street Journaliga rääkisid sellel teemal allikad, kelle seas on nii praegusi kui ka endisi NATO riikide ametnikke.

Ajal, mil suhted lääneriikide ja Venemaa vahel on üha pingelisemad, tuleb tunnistada, et kuigi NATO Euroopa liikmesriikide relvajõududes on kokku rohkem kui miljon sõdurit, on neil vähe üksusi, mis oleksid täielikus lahinguvalmiduses ja võimelised 30 päeva jooksul konfliktitsooni liikuma.

USA soovib seetõttu, et Euroopa liitlased olukorra parandamiseks samme astuksid, ning peamiseks selle kampaania eestvedajaks on kaitseminister James Mattis. USA kaitseminister on öelnud NATO-le, et allianss peab tõhustama otsustusprotsessi, parandama oma võimekust üksusi liigutada ning tagama, et liitlastel oleks üksusi, mis on valmis kiirkorras teele asuma.

Arutelu NATO ametnike seas on igatahes käimas ning USA seisukohaga ollakse laias laastus nõus. Liitlased loodavad seega kokkuleppele jõuda enne juulis toimuvat tippkohtumist.

USA sooviks on, et NATO suudaks välja panna 30 pataljoni, 30 lennuväeeskadrilli ja 30 sõjalaeva ehk sisuliselt tähendaks see umbes 30 000 sõdurit ja 360 hävituslennukit.

Külma sõja päevil nägi Washington ette, et 10 päevaga suudetaks Euroopasse saata 10 USA diviisi ehk umbes 200 000 sõdurit. Kuigi USA üksused mängivad endiselt Euroopas olulist rolli, keskendub Washingtoni värske ettepanek eelkõige Euroopa liitlaste mobilisatsioonivõimekuse parandamisele, mille puhul pole ka tähtaeg - 30 päeva - niivõrd ambitsioonikas.

"Idee on jõuda valmisolekut puudutava mõtteviisini, märkida need üksused, mida tuleb tugevdada, kuid jagada see ülesanne riikide vahel," selgitas endine Bill Clintoni administratsiooni ametnik ja NATO valmisolekut puudutava raporti kaasautor Hans Binnendijk.

Küsimused seoses alliansi võimekusega kiirelt üksusi liigutada kerkisid eriti teravalt esile eelmisel aastal, kui NATO saatis Poola ja Balti riikidesse kokku 4600 sõdurit Venemaa heidutamiseks. NATO-l on ka 5000 sõduriga kiirreageerimisjõud ehk nn spearhead force, mis peaks eelpool mainitud üksustele appi jõudma 10 päevaga.

Endine NATO asepeasekretär Alexander Vershbow aga rõhutas, et Poolas ja Balti riikides asuvad üksused vajavad toetust vähemalt 30 lisapataljonilt, sest tegu pole üksustega, mis oleks mõeldud pikaks konfliktiks, vaid eelkõige jõududega, mille ründamine käivitaks alliansi reaktsiooni ja tooks kaasa lisajõudude saatmise.

"Abiväed on endiselt asendamatu element. Ning on ilmselge, et NATO võimekus abivägesid saata on palju väiksem kui vaja," nentis ta.

Ka NATO kiirreageerimisjõud pole mõeldud selleks, et lüüa tagasi Venemaa ulatuslikku pealetungi, vaid pigem kasutataks seda üksust juhul, kui Moskva üritaks mõnes NATO liikmesriigi territooriumil korraldada Ukrainas nähtud operatsiooni meenutavat nn hiilivat anneksiooni.

Kõige hullemaks stsenaariumiks peavad eksperdid aga olukorda, kus mingisugune Venemaa poolt käivitatud ettevõtmine leiab aset ajal, kui USA on seotud mõne teise probleemiga, näiteks sõjalise konfliktiga Aasias.

USA üleskutse liitlastele lahinguvalmiduses üksusi lisada või tõhustada on osa Washingtoni laiemast plaanist innustada Euroopa riike oma kaitsekulutusi tõstma, et teha tasa vahepeal aset leidnud kärped eelarvetes ja varustuses. Samuti pole küsimus ainult üksustes, vaid ka infrastruktuuris, mis on vajalik nende üksuste liigutamiseks ja vastu võtmiseks.

Viimasel teemal tehakse koostööd ka Euroopa Liiduga, et muuta NATO üksuste liikumine Euroopas sujuvamaks ja kiiremaks. Alles kolmapäeval tuli EL välja algatusega, mille eesmärgiks on kaasajastada relvajõudude poolt kasutatavaid transpordiühendusi.

Lahinguvalmidusega on probleeme kõikidel Euroopa liitlastel

See, kui palju on igal liikmesriigil lahinguvalmiduses üksusi, on salastatud informatsioon.

Teada on see, et lisaks 5000-liikmelisele kiirereageerimisjõule (NATO Spearhead Force), mida käesoleval aastal juhib Itaalia, on NATO-l iga aasta ära märgitud ka kaks 3500 sõduriga brigaadi (NATO reageerimisjõud ehk NATO Response Force,
NRF), mille ülesandeks on kiirreageerimisjõude toetada. Käesoleval aastal juhib üht neist brigaadidest Suurbritannia ja teist rahvusvahelist brigaadi Saksamaa.

Allikate sõnul pole hetkel aga ühtegi NATO Euroopa riiki, kus ei oleks probleeme lhainguvalmidusega. Kreekal ja Türgil on küll suured armeed, kuid neid pole üldiselt ette valmistatud kiireks missiooniks oma kodupiirkonnast väljas ning selles küsimuses nende riikidega väga palju arvestada ei saa.

Väiksematel Euroopa riigid on sageli oma maavägesid viimastel aastakümnetel kärpinud ning NATO kutsub neid nüüd üles uusi brigaade looma, et lahinguvalmiduses olevatesse NATO jõududesse panustada. Küsimuseks on aga, kas need riigid on võimelised nende üksuste loomiseks piisaval määral oma kaitsekulutusi tõstma.

Ka suurematel NATO liikmesriikidel on probleeme. Prantsusmaa hea väljaõppe ja varustusega relvajõud on praegu väga hõivatud, sest lisaks kodumaal patrullimisele osaleb Pariis aktiivselt terrorismivastases võitluses Aafrikas.

Paberil on ka Saksamaal justkui võimekus ja relvastus olemas, kuid tegelikkuses on riigi relvajõududel lahinguvalmidust silmas pidades puudu märkimisväärsel määral kaasaegset ja kasutusvalmis relvastust.

Ning kuigi RAND-i eelmise aasta raporti kohaselt on Suurbritannia endiselt suuteline raskerelvastusega üksusi missioonile saatma, on Briti relvajõud samuti nii isikukoosseisu kui ka varustuse mõttes varasemaga võrreldes kahanenud. Kärpepoliitika on tähendanud muuhulgas seda, et uute lennukikandjate nimel on näiteks kannatanud maaväe eelarve.

Wall Street Journali mitteametlik ülevaade olulisemate Euroopa liitlaste võimekusest:

Itaalia - kokku 59 pataljoni, mille hulgas viis pataljoni, mis on võimalised tegutsema 10 päeva jooksul (tegu on nende üksustega, mis sellel aastal moodustavad 5000 sõduriga NATO kiirreageerimisüksuse);

Suurbritannia - kokku 56 pataljoni, mille hulgas kolm pataljoni, mis on lahinguvalmis 30 päeva jooksul;

Poola - kokku 52 pataljoni, millest kiire lahinguvalmidusega pole mitte ühtegi pataljoni;

Saksamaa - kokku 51 pataljoni, mille hulgas kolm pataljoni, mis on lahinguvalmis 30 päeva jooksul;

Hispaania - kokku 47 pataljoni, millest kiire lahinguvalmidusega pole mitte ühtegi pataljoni;

Prantsusmaa - kokku 39 pataljoni, mille hulgas kolm pataljoni, mis on lahinguvalmis 30 päeva jooksul;

Norra - kokku 12 pataljoni, millest kiire lahinguvalmidusega pole mitte ühtegi pataljoni;

Holland - kokku 10 pataljoni, millest kiire lahinguvalmidusega pole mitte ühtegi pataljoni;

Taani - kokku kaheksa pataljoni, millest kiire lahinguvalmidusega pole mitte ühtegi pataljoni.