Saaremaa rannakalurite suurima väljapüügiga sadam - Nasva jõesadam - peaks mõne aasta pärast olema korras kaidega ja esmaste kalatöötlemise võimalustega ning mis ehk kalasööjatele kõige tähtsam, sadamasse peaks tulema Saaremaa esimene kalaturg, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viimase kümnekonna aastaga on Saaremaa rannakalanduses kasutatud ja kasutamisel suurusjärgus üheksa miljoni eest eurotoetusi.

MTÜ Saarte Kalanduse tegevjuht Heino Vipp märkis, et kui Euroopa Liidu raha ei oleks tulnud, siis kalur ja kalurkond oma väljapüükidega ja üldse Eestis, ei oleks suuteline oma raha eest sadamaid renoveerima.

Saaremaa rannakalanduse jätkusuutlikkuse kinnituseks on ka see, et karurkond on noorenenud.

"Aastaid oli kutselise kaluri keskmine vanus 50-55, viimased kaks aastat on tendents noorenemise poole," ütles Vipp.

Siiski on veel mitmeid probleeme, mis vajaksid lahendamist - näiteks see, et kalur võiks ise oma kala rohkem väärindada, saades seeläbi kala eest kordades kõrgemat hinda.

Kalanduse konsultant Els Ulman-Kuuskman märkis, et tuleb mõelda, et poest või ka kaluri käest ostetav kala oleks niimoodi ettevalmistatud, et seda on kohe võimalik panna ahju või pannile. "Siin on arenguruumi," nentis ta.

Ühe innovaatilise näitena tahetakse lähiajal ka Saaremaa rannakalurid naaberriigi kogemuste põhjal viia nö nutiajastusse.

"Näiteks juba merel müüsid kalurid oma püütud kala maha, seejuures seda ainult paari klahviliigutusega. Ja neil oli võimalik nii järelvalveorganitele kui ka oma ostjaskonnale anda teada, mida ja millist kala täna on võimalik saada ja kalurid olid sellest nii vaimustatud, kuna püütud kala oli ostjale odavam ja püüdjale kallim, sest vahendajad olid lükatud kõrvale. Ka meil on see plaanis," rääkis Vipp.

Põhilised kalad, mida Saaremaa rannakalurid püüavad ja neile elatist annavad, on ahven, räim ja lest.