Organiseerijad korraldasid meeleavalduse sümboolselt 12. märtsil ehk 1934. aasta riigipöörde aastapäeval, kuna just selle sündmuse mõjul läks kaotsi nii 1920. kui ka 1933. aasta põhiseadustega tagatud rahvaalgatuse õigus, mis andis kodanikele võimaluse algatada seaduseelnõusid ja vajadusel ka rahvahääletusi, nii uute seaduste vastuvõtmiseks kui ka riigikogus vastuvõetud seaduste tühistamiseks.

Sihtasutuse nõukogu esimehe, ajaloolase Jaak Valge sõnul on rahvaalgatuse õiguse taastamine äärmiselt oluline selleks, et rahvas saaks reaalselt toimida kõrgeima riigivõimu kandjana, nagu põhiseaduses sätestatud.

Valge hinnangul pole põhjust karta, et rahvaalgatuse õigus ohustaks esindusdemokraatiat või vähemuste õigusi. "Otsedemokraatia, nii nagu me seda mõistame, ei asenda, vaid täiendab esindusdemokraatiat. Targalt seatud referendumikünnised ei lase sündida juhuslikke, protestimeeleoludest ajendatud otsuseid."