Ajakirjanik Holger Roonemaa kirjutas ERR.ee kolumnis, et erakondade rahastamises on lahtine tagauks, mis ei eelda keerulisi mahhinatsioone, sularaha kilekottides vedamist või tankistide leidmist. Tagaukse nimi on sotsiaalmeedia - eelkõige Facebook, aga ka YouTube, Instagram ja mis kõik muu.

Järelevalvekomisjonil puudub aga igasugune võimalus kontrollida, kui palju kulutavad Eesti erakonnad ja kandidaadid sotsiaalmeedia kampaaniatele raha või kes tegelikult tasub sotsiaalmeedia reklaamide eest.

Ardo Ojasalu ütles ERR-ile, et komisjoni jaoks on see vana tuntud teema - tegu on nn kolmnurktehingutega ehk kolmanda isiku kaudu rahastamisega.

Komisjon on sel teemal kirjutanud korduvalt justiitsministeeriumile ja riigikogu põhiseaduskomisjonile, et need töötaks välja erakonnaseaduse muutmise.

"Elementaarne, mis oleks vaja teha, on see, et ERJK oleks õigus küsida informatsiooni kolmanda isiku käest. Isiku käest, kes ise ei ole erakond," selgitas Ojajalu.

ERJK saatis riigikogule oma kirjaga isegi seadusesätete sõnastused, kuidas muuta, seega oli vaja ainult seisukoht kujundada.

"Meile pole teada, et põhiseaduskomisjon oleks eelnõu koostanud ja menetlusse andnud või ministeeriumilt selle tellinud. Meie nõunik on käinud komisjonis mitmel korral selgitusi jagamas, aga tulemust ei ole," ütles Ojasalu.

2017. aasta sügisel kutsus ERJK justiitsministeeriumi nõuniku komisjoni koosolekule selgitusi andma, kes Ojasalu sõnul väitis, et puudub poliitiline tahe seadust muuta.

"Kokkuvõtteks, tänane seis on ummik. On näha, et ei ministeeriumis keegi ega ka riigikogus taha absoluutselt mingilgi moel seda teemat edendada. On ju selge, et erakondade enda üle kontrolli tõhustamine on poliitikutele vastukarva," ütles Ojasalu.

Ta rõhutas, et isegi valitsuse programm nägi aastal 2017 ette erakonnaseaduse analüüsi tegemist ja selle pinnalt ka ettepanekute tegemist, kuidas seda seadust muutma. Valitsus ei ole aga enda tehtud töökava täitnud ja see on tegemata siiani.

"Oleme justiitsministeeriumi ja põhiseaduskomisjoni informeerinud. Neid kirju, mis käsitlevad probleeme, oleme saatnud rohkem. Põhiseaduskomisjonist ei ole keegi isegi vastanud," lisas ta.

Ojsalu ütles, et sotsiaalmeedia reklaamide jälgimine on keerukas, sest suured rahvusvahelised korporatsioonid pole tingimata Eestis teinud endale tütarfirmat või filiaali.

Siiski on neil olemas püsiv tegevuskoht või kas või elektrooniline püsiv tegevuskoht, mida rahandusministeerium analüüsib maksude tasumise seisukohalt.

"Igal juhul on sotsiaalmeedia firmadel samamoodi kohustus täita Eesti seaduseid, nagu igal teisel isikul. Kui on efektiivne süsteem olemas, kuidas kontrolli teostada, ja on kindlad reeglid, on võimalik tellida monitooringuid või nõuda Facebooki, Google'i, Twitteri või Youtube'i käest, et nad teatud monitooringut või registrit peaksid poliitiliste asjade kohta. Need asjad on tehtavad, aga see eeldaks, et esmalt on õiguslikud alused loodud," kommenteeris Ojasalu.

Komisjonil ei ole õiguslikku alust seda infot praegu ise küsida. Komisjonil on õigus küsida infot vaid erakondade käest, kes on järelevalve subjektid.

"Kui tahame küsida mõne kolmanda isiku käest, siis meile lihtsalt jäetakse vastamata. Öeldakse, et teil puudub õigus seda infot küsida," ütles Ojasalu.