Valimised lähenevad: erakonnad ei pruugi rahvastikupoliitikas kokku leppida

Parlamendierakonnad ei pruugi teadlaste välja töötatud rahvastikupoliitika põhialustes kokkuleppele jõuda, sest aasta pärast toimuvad parlamendivalimised annavad endast juba tunda ning iga erakond tahab dokumenti võimalikult oma näo järgi kujundada. Töörühma juht Siret Kotka-Repinski (KE) on lootusrikas, et aasta tagasi alanud töö jõuab kõiki rahuldava lõppdokumendini.
Eelmise aasta veebruaris moodustati parlamendis rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis pani kokku teadlastest koosnevad töörühmad, et töötada välja rahvastikupoliitika põhialused 2035. aastani, millega arvestada edasiste seaduste loomisel.
Riigi rahvastikupoliitika dokumendi väljatöötamise nimel on aasta aega teinud tööd umbes 40 teadlast ja iga parlamendierakonna esindajad. Ambitsioonikas plaan oli tänavu veebruariks alustes kokku leppida, ent asi on jäänud venima ja poliitiliste erimeelsuste ning lähenevate valimiste tõttu ei pruugita konsensusele jõudagi.
Esmaspäeval tutvustas komisjon töödokumenti kõigile parlamendifraktsioonidele, misjärel igaühel oli võimalus oma arvamust avaldada.
Igal fraktsioonil oli mõne teemaga rahulolematust, nõnda jätkub töö fraktsioonide kaupa. Ent küsitav on, kas rahvastikuteadlaste koostatud dokument on võimeline jõudma kõigi erakondade heakskiiduni, kelle maailmavaatelised seisukohad on aasta enne valimisi järjest enam endast märku andmas.
Esimesena avaldaski täielikku rahulolematust koostatud töödokumendiga Reformierakonna fraktsioon.
"Tegemist on hästi kummalise paberiga. See dokument võiks olla ka mõne erakonna valimisplatvorm. Siin on püütud käsitleda vaat et kõiki Eesti probleeme," kritiseeris Yoko Alender (RE) 12. märtsil Vikerraadio saates "Uudis+". "Seal on lehekülgede kaupa väga halba eesti keelt, aga sisu kipub napiks jääma."
Alenderi peamine etteheide seisneb selles, et tekstimassiiv on tohutu, aga ideid sellest üles leida keeruline. Samuti häirib teda, et töödokumenti pole avalikuks diskussiooniks tutvustatud.
Ka välja käidud regionaalse maksuerandi ettepanekuga ei taha Reformierakond nõustuda.
Üks küsimus, mis Reformierakonna fraktsiooni häirib, on mitmekeelse kooli nimetamine rahvastikuprobleemide lahendamise tööriistana, ehkki suund on olnud ühtse eestikeelse kooli poole.
"Tuleks selekteerida konsensuslikud eesmärgid ja eraldada need vahenditest, neid kaht asja ei saa omavahel segi ajada. Kõik erakonnad sellele taha ei tule. Keskerakond kui teema vedaja on võib-olla näinud väljundit ja on oma programmilisi asju sinna sisse kirjutanud," heidab Alender ette. "Kui kaasame teadlasi oma töösse, siis väärtustame ka nende tööd, mitte ei tee sahker-mahkerit."
"Mitmekeelne kool oli kõikidele parteidele konsensuslikult mittevastuvõetav, kõik toonitasid pigem, et peab olema eestikeelne kool ja jääme selle juurde," tunnistas komisjoni juht Kotka-Repinski.
Tema sõnul selgus, et mitmekeelse kooli ettepanek oli välja kasvanud ühest töörühmast ja selle ettepaneku taga oli olnud ühe ministeeriumi üks konkreetne ametnik, kes ei pidanud silmas, et need keeled oleksid eesti ja vene, vaid eesti ja inglise ning ettepanek nägi ette ühe aine muutmist inglisekeelseks, et tõsta noorte läbilöögivõimet globaliseerunud maailmas. Nõnda tekkis aga segadus, mida kõik mõistsid vaikimisi kui eesti-vene segakooli.
Kotka-Repinski tõdeb, et Reformierakond oligi dokumendi suhtes kõige rahulolematum, kuid nendega käiakse materjalid punkt-punktilt läbi ja vaadatakse, kas on võimalik jõuda konsensusele.
Komisjoni juht on lootusrikas ning usub, et fraktsioonide kaupa on võimalik töödokumendiga lõppvormistuse suunas edasi liikuda, kuigi igal erakonnal oli midagi, millega nad ei saanud nõustuda.
Kõige suuremat poolehoidu avaldasid dokumendile Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Kõigi nende tagasiside põhjal piisab mõningatest parandustest, ent dokumendiga on võimalik edasi liikuda, kinnitas Kotka-Repinski.
"IRL-iga veel istutakse maha ja arutatakse, missugused muduatused nende fraktsioon soovib teha. Reformierakond ütles, et nemad ei näe, et seda dokumenti saaks konsensuslikult vastu võtta. Nende põhikriitika seisnes selles, et nad ei näe, et seal dokumendis peaks olema regionaalarengu peatükk ehk elu maal. EKRE omad esitasid mitmeid muudatusettepanekuid, praegusel juhul pole nad nõus alla kirjutama, aga kohtume nendega ja selgitame, mis ei meeldi," kirjeldas Kotka-Repinski komisjoni istungil kogutud tagasisidet.
Kotka-Repinski kinnitab, et põhiteemades on erakondade arusaam sama. "Küsimus on äärmuslikes osades. Sisserändepoliitika pole IRL-ile ja EKRE-le vastuvõetav. Reformile ei sobi regionaalpoliitika peatükk. Seal on sensitiivseid teemasid ühele või teisele erakonnale. Ma ei ole praegu alla andnud, enne kui oleme uuesti kõikide erakondadega ükshaaval kohtunud. Töö käib edasi. Parandame dokumenti, muudame, et oleks kõigile vastuvõetav ja et saaks selle konsensuslikult riigikogus vastu võtta," lubas ta.
Reformierakonna süüdistust dokumendi kaudu parteipoliitika tegemises kuuleb Kotka-Repinski esimest korda ega nõustu sellega. "Rahvastikupoliitika peaks olema poliitikaülene dokument. Kõik võiksid seda toetada, kes iganes järgmises valitsuses siis on, ja läheks sellega seal edasi."
Valimiste hõng on õhus
Ühte ettevalmistavat töörühma juhatanud TLÜ riigiteooria professor Leif Kalev tõdeb, et dokumendil pole veel lõppversiooni, mistõttu on sellele vara hinnangut anda, kuid leiab, et alusdokumenti on vaja. Rahvastikupoliitika on piisavalt oluline valdkond, et riik võiks siin oma tegevusi süsteemselt kavandada.
Kalev nõustub, et väga erinevate maailmavaadetega poliitikute puhul ongi keeruline konsensust leida, mistõttu oht ummikusse jõuda on teataval määral olemas.
"Natuke hakkab see valimishõng lähenema. Sellega koos ka mure, et see dokument saab poliitilise võitluse peenrahaks, samas sõnades on väljendatud konstruktiivsust," tõdes ta.
Talle sekundeeris ka teine töörühmast osa võtnud rahvastikuteadlane, Allan Puur. "Tagasiside on üks osa sellest viimistlemise protsessist. Ma ei arva, et praegu oleks põhjust seda sisuliselt kommenteerida."
Alusdokumendi vastuvõtmises konsensuse leidmine on Puuri sõnul aga poliitikute tahtmise küsimus: "Kas on soovi seda teha, kas seda valdkonda peetakse nii oluliseks. Julgeolekupoliitika puhul vist on nii välja kukkunud, et enamik valitsusi ajab enam-vähem ühesugust joont," toob ta paralleeli. "Kas just 6 erakonda, aga vast valdav enamus suudab leida ühise keele. See aga eeldab edasitöötamist dokumendiga, et saada sõnastus sobivamaks."
Teadlaste töö on tehtud. Neile poliitikutel etteheiteid pole. Ent poliitiline mõõduvõtt võib viia selleni, et vastu võetakse kas täiesti hambutu tekst või loobutakse leppimatuse tõttu teadlaste aastapikkusest tööst sootuks.
Toimetaja: Merilin Pärli