Spetsialistid: loodusturism ei tohiks keskkonnale kurnavalt mõjuda
Neid, kes Lõuna-Eestisse matkama või Läänemaale linde vaatlema tulevad, on aasta-aastalt üha enam. Eesti loodusvarade säilitamine üha populaarsema loodusturismimaana on Eesti jaoks lähiaastate üks suurimaid väljakutseid, leiti teisipäeval maaülikoolis toimunud kohtumisel.
Teine suur turismimagnet Tallinna vanalinna kõrval on Eesti loodus. Möödunud aastal külastas näiteks riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkaradu umbes 2,4 miljonit inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Suurem osakaal on Eestist, aga trend näitab, et välismaalaste osakaal järjest suureneb. Eriti just rahvusparkides välismaalaste huvi on aasta-aastalt suurenenud. Kõige suurem on ta praegu Lahemaal ja järgneb Soomaa rahvuspark," rääkis RMK külastuskorraldusosakonna kavandamise-seire spetsialist Kerli Karoles-Viia.
Kuigi praegu mahutavad rahvuspargid ja matkarajad kõik turistid veel ära, tuleks spetsialistide sõnul tunduvalt rohkem pöörata tähelepanu sellele, kuidas hoida loodusressursse nii, et loodusel ka kümnete aastate pärast turistidele veel midagi pakkuda oleks.
"Me peaksime jälgima seda, millised tendentsid on, et me teatud kohtadele väga suuri koormusi ei paneks. Või siis jääksidki sellised kohad, kus tõesti käiakse väga palju ja siis jäävad rohkem kaitstumad kohad... et me peame seda tendentsi jälgima, sest ületurism on ka täiesti tõsine teema maailmas," nentis Eesti Loodusturismi Ühingu tegevjuht Thea Perm.
"Meil on kohti, kuhu, ma ise ütlen, et ma ei lähe Viru rabasse suvel ja isegi talvel. Laulupidu on tore koht, aga see, kui ta toimub Viru raba laudraja peal, siis see ei ole see koht. Vähemalt eestlase jaoks mitte," lausus keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti.
Et üha populaarsem loodusturism ei hakkaks vähendama liigirikkust ega mõjuks loodusele liiga kurnavalt, on lisaks turismiteenuse pakkujatele suur roll ka kohalikel omavalitsustel.
"Looduskasutuse puhul huvid on väga vastandlikud. Regulatsioonid ikkagi paljud pannakse paika kohaliku omavalitsuse tasandil. Ja riigi ülesanne on siin anda seda asjakohast, tähenduslikku keskkonnainfot, mille põhjal on ka võimalik need õiged otsused teha," märkis Tuusti.
Toimetaja: Laur Viirand