"Ringvaade" küsis Aigar Kallaselt, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju ja kas näiteks 30 aasta pärast metsa üldse alles on. Kallase sõnul ei ole ohtu, et Eestist metsad kaoksid.

"Eesti rahvas on pidanud vihast võitlust metsaga siin maailma nurgas umbes 5000 aastat ja kuidagi me ei ole temast jagu saanud, vägisi oleme teised olnud. Ka täna - see pole mingi demagoogiline jutt - ongi 5000 aastast vähemalt 4900 ja natuke pealegi tehtud kõik selleks, et saaks kuidagi metsast lahti, et saaks põllumaad, vilja kasvatada, kartulit, karja," rääkis ta.

Ta tunnistas siiski, et täna ei võeta metsa maha põllumaa saamiseks. "Vastab tõele, et täna on hoopis teine suund see, et see maa, mida vilja ja karja kasvatamiseks veel 70 aastat tagasi, enne Teist maailmasõda kasutati, on kasvanud metsa alla ja ka täna, juba 25 aastat tagasi see maa, mida samuti veel vilja ja karja kasvatamiseks kasutati, on samuti metsa alla kasvanud. Täna oleme nibin-nabin jõudnud sellesse kohta, kus metsamaa pindala enam ei suurene, aga kindlasti ta ammugi ei vähene," lisas Kallas.

Tema sõnul ei ole viimase 100 aasta jooksul kunagi metsa olnud nii palju kui praegu. "Tänase päeva metsandusajalugu on tegelikult möödunud sajandi ühiskonna- või minu meelest ka sõjaajalugu ehk ikkagi Esimese maailmasõja järel inimesed võtsid metsa maha, et põldu teha jne," ütles ta.

Kallas kinnitas, et eelmise aasta aruande kohaselt on RMK-l tulnud metsamaa pindala juurde, samuti on kasvanud metsatagavara ning riigimetsade vanuseline koosseis. Lisaks on kasvanud rohkem kui veerandini kõikidest riigimetsadest see osakaal metsadest, mis on otsustatud säilitada puutumatul kujul.

"Seda ohtu, et kuskilt võiks kaduma minna ka kõige väärtuslikumad metsad või metsad, kus ongi kokku lepitud, et sealt tikkugi ei võeta, ei ole olemas," sõnas Kallas ja kinnitas, et mets kasvab edasi ka aastate pärast.

Tema sõnul järgib RMK riigimetsas seda, et kui mets raiutakse maha, siis see ka uuendatakse. Sama järgivad üha enam ka erametsaomanikud.