"Ma sain sellel nädalal teate, et mul on tõsine terviseprobleem ja sellega tuleb tegeleda. Ma ei saaks kaasa lüüa valimiskampaania ajal ja ei tea ka, mis edasi saab. Tervis oli üks kriteerium, mis ma enda jaoks seadsin, kui ma kandideerima hakkasin. Minu arvates ei saa olla president haige ega probleemidega, vaid peab olema energiline, terve ja eesmärgile keskenduv," ütles Ühtegi.

Ühtegi sõnul on Eestil vaja presidenti, kes tunneb muret Eesti riigi tuleviku ja saatuse pärast ja püüab inimesi, kes on riigis pettunud selle riigiga uuesti lõimida. "Eesti peamisteks probleemideks on lõhestunud rahvas, julgeolekuprobleem ning meie tulevik," ütles Ühtegi.

"Inimestel ei ole kindlust, mis edasi saab, mis tuleb homme, mis tuleb ülehomme, mis meist siis saab ikkagi 30 aasta pärast, 50 aasta pärast, kas me oleme olemas rahvana ja riigina, selle peale tuleb mõelda täna," lisab ta.

"Presidendikandidaatides, kellest kõige rohkem räägitakse ja kes on oma nõusoleku andnud, ma häid kandidaate ei näe. See, kes ei ole põllu peal rahvaga koos olnud, ei leia nendega ka õiget sidet. Mina olen olnud rahvaga koos ja ma tean, kui oluline see tegelikult tavalise inimese jaoks on. Istudes Tallinna või Brüsseli kontoris ei saa seda tunnet kunagi kätte," ütles Ühtegi.

Riho Ühtegi on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor, kes oli aastatel 2019 kuni 2023 Kaitseliidu ülem. Ta on teeninud kaitseväe luurepataljoni ülemana ja Eesti kontingendi ülemana Afganistanis. Ta on olnud ka Eesti kaitseatašee Gruusias ja kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem.

Riho Ühtegi pakkusid presidendikandidaadina välja helilooja Sven Grünberg, ettevõtja Hugo Osula, ettevõtja ja filmimees Kris Taska, näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere ning majandusekspert Raivo Vare.

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026. Kandidaadi ülesseadmiseks peab olema vähemalt 21 riigikogu liiget.