Eestile olulised küsimused ei pruugi Euroopa Ülemkogul vastuseid saada ({{commentsTotal}})

{{1521635460000 | amCalendar}}

Neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul on arutlusel mitmed Eestilegi olulised teemad nagu digimaks, Euroopa võimalikud vastusammud USA terasetollidele ning Vene-sanktsioonid, kuid riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul suuri samme neis valdkondades oodata ei ole.

Rahandusministeerium on nimetanud Tallinnas mullu septembris toimunud Euroopa Liidu digitippkohtumisel algatatud digimaksuküsimust teemaks, millega Eesti eesistumine kirjutab end Euroopa maksuajalukku.

Digimaks tuleb arutlusele ka nüüdsel Euroopa Ülemkogul. Vitsut ütles ERR-ile, et see on tähtis küsimus nii Eestile kui ka kõigile EL-i riikidele, sest teatavasti on praegused tulumaksureeglid välja töötatud ajal, mil digitaalset majandust meil veel sisuliselt ei olnud.

"Probleem, et tulu ei arvestata mitte selles kohas, kus see tekib, vaid seda on võimalik kanda sellistesse riikidesse, kus on sobilikum ja kus sageli on maksud madalamad, ei ole ainult Eesti või osa EL-i riikide probleem, see on eranditult kõigi probleem," sõnas ta.

Sellest hoolimata ei usu Vitsut, et ülemkogul digimaksu osas konkreetse otsuseni jõutaks.

"Ega ma ei ole näinud väga selgeid reegleid, mis peaks selle probleemi lahendama. Põhimõtteliselt ollakse seda meelt, et see probleem tuleb lahendada, aga ma arvan, et väga konkreetse otsuseni ja veel konkreetsema plaanini jõudmine võtab aega, nii kiiresti selliseid käega katsutavaid otsuseid ei tasuks oodata," tõdes ta.

Eesti ei kavatse terasetariifide osas eriarvamusega välja tulla

Päevakorras on ka vastusammud USA presidendi Donald Trumpi otsusele kehtestada imporditariifid terasele ja alumiiniumile. Euroopa Liit nõuab tariifidest vabastamist ja on ähvardanud, et kui seda ei tehta, kehtestatakse USA-le omapoolsed tariifid.

Küsimusele, mida teeb Eesti, kui Euroopa soovib terasetariifidele jõulisi vastusamme, arvestades, et meil terasetootmist ei ole ja seega pole ka vastusammudest midagi võita, vastas Vitsut, et Eesti seisukohad ei erine siin tegelikult ülejäänud Euroopa omadest.

"Eks me oleme teiste Euroopa riikidega solidaarsed," ütles ta ja lisas, et kuna need asjad on praegu veel asutusesisese kasutamise märkega, saab ta rääkida väga üldsõnaliselt.

EL-i asjade komisjoni juhi sõnul üritatakse tariifide osas kõigepealt USA-ga läbi rääkida ja EL-ile erand saada.

"Kui nüüd ei suudeta selles läbi rääkida ja tulemuseni ei jõuta, siis EL on muidugi sellises olukorras, et tuleb otsustada, kas vastumeetmeid rakendada - ja missuguseid vastumeetmeid. Tõenäoliselt vastumeetmete rakendamisest sellisel juhul ei pääseta, sest nii oma tootmist kui töökohti tuleb kaitsta ja mingisugused vastumeetmed pakutakse välja. Aga esimeses järjekorras eelistatakse seda, et läbi rääkida ja leida mingisugune lahendus, et vältida neid tolle," tõdes ta.

Uute Vene-sanktsioonide kehtestamiseni ilmselt ei jõuta

Euroopa Ülemkogu päevakorras on ka arutelu Suurbritannias hiljuti toimunud rünnaku kohta Sergei ja Julia Skripali vastu. Vitsut märkis, et 19. märtsil teemat arutanud EL-i välisministrid tegid avalduse, kus rõhutasid selles küsimuses EL-i solidaarsust.

"Ma arvan, et ka ülemkogul siin mingisuguseid muid seisukohti ei tule. Küll aga ollakse selles avalduses oma seisukohtade välja ütlemisel suhteliselt ettevaatlikud. Näiteks mõistetakse see küll hukka, aga Venemaa osas öeldakse, et selle rünnaku läbiviija oli suure tõenäosusega Vene Föderatsioon," tõi ta välja.

Vitsuti sõnul püütakse kaasata ka rahvusvahelist keemiarelva keelustamise organisatsiooni, et uurimine jätkuks, saamaks selgust, kas programm selle keemiarelva välja töötamiseks jätkub ja missuguses ulatuses.

"Aga kui te küsite nüüd, kas mingeid sanktsioone hakatakse [Venemaale] kehtestama, siis tõenäoliselt ka ülemkogul sanktsioonide kehtestamiseni ei jõuta ja ma ei ole kindel, kas seda ka esialgu väga tõsiselt üldse arutelu alla võetakse," ütles Vitsut, selgitades, et esialgu puuduvad väga konkreetsed tõendid, et just Venemaa on rünnaku taga.

"Jah, on teada, et Venemaal see välja töötati, aga kas rünnaku teostaja oli Venemaa, tõenäoliselt selleks veel tõendeid napib," lisas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: