Hardo Pajula: globaal-Revali äng
Globaal-Revalist kiirguv äng ja vimm levib mööda õhku ja traate üha enam ka ääremaadele ning tulemused on sellised, et vaata ja imesta, leiab Hardo Pajula Vikerraadio päevakommentaaris.
“Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem.”
Need Briti ajaloolase Simon Schama kaheksa aastat tagasi kirjutatud read on osutunud prohvetlikeks. Ligi põlvkond varem Prantsuse revolutsioonist suurepärase raamatu kirjutanud Schama 2010. aasta mais Financial Times’is avaldatud artikkel kandis pealkirja “Uue raevuajastu künnisel”. Läänemaailma sagenevad ja vististi ka valjenevad hüsteeriaiilid osutavad tõsiasjale, et me oleme tänaseks teise vaatusesse jõudnud ning uus raevuajastu ongi käes.
Kui 1905. aastal liikusid revolutsioonilised meeleolud Revalist Antslasse lokomotiivi ja setukaga ja kogu protsess võttis aega nädalaid või koguni kuid, siis sajand hiljem jõuavad Ühendriikide ülikoolilinnakute tujuvõnked sotsiaalmeedia vahendusel üle maailma minutite ja tundidega. Nii impordime ka meie siin Hüperboreas oma nutiseadmete abil usinalt Ameerika problemaatikat ja kirgi.
Üheks kõige jaburamaks episoodiks on siin ilmselt möödunud aasta lõpus lahvatanud skandaalike, kui lauljatar Getter Jaanile visati nina peale rassismi. Kui kellelgi see neuroosipuhang kahe silma vahel jäi, siis lisan selgituseks, et selle pentsiku episoodi keskpunktis oli populaarne karnevalisaade “Su nägu kõlab tuttavalt”, mille kogu idee seisneb minu arusaamist mööda selles, et meie tähekesed kehastavad seal muu maailma heeroseid. Getter Jaani astus sellel maskiballil üles mingi hiphop asjapulgana, värvis oma näo mustaks ja sai kohe sotsiaalmeedias korralikult sugeda.
“Eesti on omadega metsas,” kurtis üks šokeeritud televaataja. “Kes oleks arvanud, et naine, keda ma tõesti nooremana fännasin, teeb blackface’i,” oli teine ülipettunud. Asjaolu, et nii Getter Jaani kui kahe nimetatud meediakriitiku ülemöödunud sajandi algul elanud vanavanavanavanavanemad olid sunnismaise talurahvana enam-vähem samasuguses õiguslikus staatuses nagu lõunaosariikides puuvilla noppinud neegerorjad, on kaotanud tähenduse – Yale’i campus’es ei tohi kahvanägu enam sombreerot pähe panna, järelikult tuleb karnevalid keelata üle kogu maailma.
Üks moodsa majandusteooria tuntumaid mudeleid Heckscher-Ohlini teoreem ütleb seda, et kui Revali ja Antsla kodanikud omavahel äri hakkavad ajama, võidavad kaubanduspiiride avanemisest Revali rikkad ja Antsla vaesed. Ehk siis: globaliseerumine suurendab majanduslikku ebavõrdsust metropolis ja vähendab seda ääremaadel. Väite esimest osa on empiiriliselt lihtne kontrollida, teise poolega on lugu raskem, sest me ei tea, milline oleks majanduslik ebavõrdsus muust maailmast ära lõigatud turumajanduslikus Antslas. Mis globaal-Revalisse puutub, siis räägivad andmed selget keelt: Ühendriikide keskpanga statistika kohaselt kasvas ajavahemikul 1998–2013 kümne protsendi kõige rikkamate ameeriklaste netovara 75 protsenti, keskklassi oma vähenes samal ajal 20 protsenti, alamklassi oma 25 protsenti ja töölisklassi oma koguni 50 protsenti. Muutused varanduslikus olukorras peegeldavad ja ühtlasi tingivad muutusi poliitilises toiduahelas, kus on toimunud vähemalt sama drastilised nihked. Kui veel 1980-ndatel aastatel andis rikkaim 0,01 protsenti elanikkonnast 15 protsenti kõikidest parteidele tehtud annetustest, siis tänaseks on nende osakaal tõusnud 40 protsendini.
Seega pakun välja hüpoteesi, et suur osa globaal-Antsla hüsteeriapuhangutest saab tegelikult alguse globaal-Revali üüratust palgalõhest, ainult et seda kala ei maksa otsida mitte meeste ja naiste vahelt, vaid ikka sealt, kus ta alati tegelikult kudenud on: rikaste ja vaeste vahelisest kuristikust. Globaal-Revalist kiirguv äng ja vimm – mis eeltoodud numbrite valguses ei ole ka päris alusetu – levib mööda õhku ja traate ka ääremaadele, pannakse siin laulu sisse, mängitakse näosaate lavalt maha... ja tulemused on sellised, et vaata ja imesta. Ja see, julgen ma teile väita, on alles algus. Me võime vaid arvata, mismoodi veel kolmas vaatus välja näeb, kui me selles suunas tõesti edasi tahame põrutada. Mis aastast see Schama oma revolutsiooniraamatu nüüd kirjutaski?
* * *
Mida öelda kokkuvõtteks? 1990-ndate aastate lõpus jooksis Vene telekanalil NTV populaarne sõu Куклы. Selle lõpetas tavaliselt üks hulluarst, kes analüüsis Vene sisepoliitikat oma väikese rajoonihaigla metafoorses raamistikus. Tohtri sõnavõtud lõppesid alati üleskutsega: “Граждане россияне, будтье бдительны и здоровы!” (Kodanikud kaasmaalased, olge valvsad ja terved - toim). Mul on juba pikemat aega tunne, et nüüd on küll viimane aeg ka siin see maksiim taaskasutusse võtta.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Urmet Kook