Rektoridebatt: Sutrop tõstaks fookusesse palgad, Asser lõpetaks kinnisvaraarenduse ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Margit Sutrop küsiks rektoriks saades Tartu Ülikoolile rohkem ainuvastutusvaldkondi ja tõstaks töötajate palku. Toomas Asser lõpetaks ülikooli senise massiivse kinnisvaraarenduse ja investeeriks rohkem inimestesse, selgus ERR-i uudisteportaali poolt läbiviidud rektorikandidaatide debatist.

Saatejuht Ainar Ruusaare küsimustele vastates ütles professor Sutrop, et Eestis on alanud tõsine debatt ülikoolide vastutusvaldkondade jagamise osas, mille käigus tuleb arvestada Tartu Ülikooli erilist rolli rahvusülikoolina.

"Kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli on olulised, aga Tartu Ülikool on seaduse järgi ainsana universitas ehk rahvusülikool, mille ülesanne on anda kõrgharidust kõigis olulistes valdkondades. Jutud sellest, et näiteks arstiõpe tuleks mingil moel viia Tallinna, kuna seal on PERH (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ja palju patsiente, mis on omakorda praktiseerivate arstide jaoks oluline, ma pean seda ohtlikuks. Me suutsime eri okupatsioonide ajal Tartu Ülikooli hoida ning ei peaks hakkama nüüd ülikooli lõhkuma ja viima selle tükke sinna, kuhu on koondunud niigi poliitika ja äri," sõnas Sutrop.

Professor Asseri sõnul tuleb arvestada kõiki muutusi tehes sellega, et Eestis elab 1,3 miljonit inimest, mis seab piirid õpetatavate erialade osas nii ülikoolide vahel kui ka nende sees. Samas ei nõustunud Asser sellega, et Tartu Ülikool toodab täna kõrgharidusega inimesi üle.

"Kui me vaatame, mis on maailma tulevik, siis see tehnologiseerub. Mida tehnologiseeritumad on töökohad, seda rohkem on harituid inimesi vaja. Haritud inimesel on suurem tõenäosus tuleviku tööturul hakkama saada. Ma olen veendunud, et me ei tooda kõrgharitud inimesi üle. Millele me peame tähelepanu pöörama on see, et selle lühikese aja jooksul, mil inimene on ülikoolis, peab see aeg olema täidetud kvaliteetselt. Ma pole kindel, et me täna suudame seda alati nii pakkuda," tõdes Asser.

Ka Margit Sutrop oli seda meelt, et harituid inimesi pole kunagi liiga palju. Tema sõnul on täna Tartu Ülikoolis üliõpilasi 9000, mis on oluliselt vähem kui aastate tagune 13 000.

"Harimatus on lõppkokkuvõttes ühiskonnale palju kallim. Ja haritud inimesed pole ainult paremini tasustatud, vaid uuringute järgi ka tervemad ja õnnelikumad. Aga juba praegu on erialasid, kus on liiga vähe üliõpilasi. Öeldakse, et ühe korraliku ülikooli jaoks on vaja vähemalt 4 miljonit inimest. Seega peab 1,3 miljoniga riigis olema ülikoolide vahel rohkem tööjaotust ning minu nägemuses peaks Tartu Ülikool võtma endale selle koorma, et kandma rohkem ainuvastutust. Selleks tuleks muidugi haridus- ja teadusministeeriumile tõestada, miks see on tööturu, inimeste ja rahvusvahelise konkurentsivõime jaoks parim."

Toomas Asseri sõnul on ülikoolidele antava raha hulk ebapiisav, kuid samas tuleks teha ka põhjalik kodutöö, kuidas seda raha on siiani kasutatud. Ühtlasi leidis Asser, et tema nägemuses peaks aeg, kus ülikool massiivselt panustas kinnisvara arendusse, läbi saama.

"Ülikool on ehitanud palju, aga see võiks olla lõppenud periood. Ehitustega võib hakata kokku tõmbama. Loomulikult tuleb praegu töös olevad või alustatud ehitised lõpetada, aga suuri investeeringuid hoonetesse ei peaks enam planeerima. Sest need investeeringud konkureerivad ka palkadega. Ja tagantjärele tark olles, siis ma ei heidaks ette, et mingeid hooneid ehitati, aga oleks pidanud ehitama kvaliteetsemalt."

Margit Sutrop selles küsimuses Asseriga päriselt ei nõustunud öeldes, et uute hoonete ehitamine oli unikaalne võimalus, mida tuli ära kasutada.

"See ehitamine olnud vajalik ja paljuski tulnud Euroopa Liidu tõukefondidest. Raha panemine betooni oli unikaalne võimalus. On selge, et Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil enam selliseid võimalusi ei tule. Need ehitused on olnud vajalikud ja võibolla ka sajanditeks. Tõsisem probleem on, kuidas me omi hooneid majandame. Meil on auditooriume, mis on 10-15 protsendi ulatuses kasutuses. Ehk tuleks paremini planeerida õppetööd ja kasutada ka üksteise auditooriume. Kõik see aitaks kommunaalkulusid oluliselt kokku hoida, millest saadavat säästu saaks investeerida inimestesse. Palgad peavad saama ülikooli uueks prioriteediks," lubas Sutrop.

Rääkides viimasel ajal palju kriitikat saanud 3+2 süsteemist (kolm aastat bakalaureuseõpet ja kaks aastat magistriõpet) tunnistasid mõlemad rektoriks pürgijad, et tervikuna oli see üleminek õige, kuid on kohti, kus tuleks teha muutusi.

"Probleemid sellega on tõesti üleval. Kui seda süsteemi hakati tegema, siis taheti ju ka arstiõpet samamoodi laiali jagada, aga meie olime kategooriliselt vastu ja ei lasknud sel juhtuda. Analoogne vastuseis oli ka juristidel, aga nad läksid lõpuks kaasa. Aga nüüd nad tahavad selle teema uuesti tõstatada. Ehk tervikuna oli sellele süsteemile üleminek õige, aga selle käigus tekkis asju, mis ei läinud hästi," nentis Asser.

Ka Sutrop ütles, et 3+2 süsteemi üle käivad diskussioonid ja seda paljudes Euroopa riikides.

"Küsimus on selles, kas kolme-aastase haridusega on sul tööturul midagi peale hakata? Noored, aga ka ühiskond peaks aru saama, et tõeline spetsialiseerumine algab alles magistriõppes. Juristid soovivadki nüüd integreeritud viie-aastast õpet ja mina toetan seda. Ka Soome tahab minna tagasi viie-aastasele õppele, aga klausliga, et võid ka pärast kolmandat aastat diplomi välja võtta. Mis on olnud selle 3+2 süsteemi puhul positiivne, on see, et saad pärast kolme aastat eriala või ülikooli vahetada," tunnistas Sutrop.

Asser lisas, et ülikooli lõpoetajate hulgas tuleks läbi viia põhjalik uuring, kuidas on nad kolm kuni viis aastat pärast ülikooli lõpetamist saanud hakkama tööturul. Uuringusse võiks kaasata ka need Eesti noored, kes on saanud sama hariduse välismaalt.

Rääkides tselluloositehase üle puhkenud debatist, palus saatejuht Ruussaar rektorikandidaatidel lõpetuseks lühidalt lahti defineerida akadeemilise sõnavabaduse mõiste.

Toomas Asseri sõnul peab teadlane oma väljaütlemistel olema argumenteeritud ja tõenduspõhine.

Margit Sutropi sõnul peab arvamus olema objektiivne, põhinema teadmistel ning olema sõltumatu poliitikast, tööandjast ja mistahes muust huvirühmast.


Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: