Iisaku gümnaasiumi juurde Virumaal luuakse korvpalliakadeemia ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Virumaa Alutaguse volikogu otsustas kolmapäeval, et pindalalt Mandri-Eesti suurima omavalitsuse ainsas gümnaasiumis Iisakul saab ka tulevikus gümnaasiumiharidust omandada. Kooli loodetakse noori meelitada Reinar Halliku korvpalliakadeemia loomisega.

Audentese spordigümnaasiumi kõrval oleks see Eestis teine kool, kus õppekava tegemisel arvestatakse sellega, et gümnasistid areneksid ka korvpalluritena. Iisaku kooli gümnaasiumi osas on olnud õpilaste arv viimastel aastatel langustrendis ja praegu õpib seal vaid 23 gümnasisti.

Kuigi haridusministeeriumi soovitus oli see, et Iisakus oleks mõttekas gümnaasiumiosa sulgeda ja keskenduda põhikooli arendamisele, leidis Alutaguse volikogu, et tuleb anda võimalus kogukonnas toimunud arutelus pinnale jäänud idee realiseerimiseks.

"See ongi näide sellest, et me suures omavalitsuses suudame teha selliseid otsuseid. Me mõtleme kõigi peale, me mõtleme suurelt: kõigi viie valla huvides," ütles Alutaguse vallavolikogu hariduse- ja kultuurikomisjoni esimees Annely Oone.

"Ükskõik milline see otsus täna poleks olnud, see otsus on hea, sest lõpuks lõpeb ära see otsustamatus, mis sellest gümnaasiumist edasi saab," tähendas Iisaku kooli direktor Anneli Bogens.

Eelmisel kevadel Iisakus korvpallitrenne alustanud Reinar Hallik tunnistas, et olukorra nii tormiline areng on temale tulnud üllatusena. "Ei oleks ma ise ka oma unistustes osanud näha, et see nii hästi käima läheb ning lisaks veel nüüd selline kirss tordile, selline uus suur väljakutse mulle. See on väga väga kihvt," lausus Hallik.

Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul on oluline, et kooli eestvedajad suudaksid teistele noortetreeneritele tõestada, et nende hoolaluste Iisakusse suunamine on noorkorvpalluritele heaks arenguvõimaluseks.

"Õppekavaga peab ta usalduse välja teenima. See ei ole kindlasti homse, ülehomse, ühe aasta küsimus. Kindlasti vajatakse aega rohkem, viis-kümme aastat, et siin ka tegelikku resultaati saaks näha," rääkis Kuhi.

Korvpallisuuna idee autor Priit Palmet toonitas, et korvpalli mängimise ei ole tulevikus ainus Iisaku gümnaasiumi pääsemise kriteerium.

"Need õpilased, kes korvpalliga ei tegele saavad siin gümnaasiumis edasi käia ehk see tase, kõrgkooli ettevalmistus, milleks gümnaasium on ju tegelikult seatud, peab olema ka edaspidi. Need õpilased, saavad tegeleda oma huviharidusega ja valikainete tundidega, samal ajal kui korvpallurid kaks korda päevas teevad oma treeninguid," lausus Palmet.

Korvpallisuuna arendajate eesmärk on, et lähima viie aastaga ületaks gümnasistide arv Iisaku gümnaasiumis poolesaja piiri ehk praegusega võrreldes peaks õpilaste arv kolmekordistuma.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: