Teadlased: Tallinna lahe haisu vastu aitab vetikate vohamise takistamine ({{commentsTotal}})

Tallinnas jõuab teatud tuultega Pirita tee äärde hinnanguliselt üle 700 tonni vetikaid, mis lagunedes mädamunahaisu levitavad. Teadlased selgitasid välja, miks Tallinna lahes suvel vetikad vohavad ja mida haisuprobleemiga ette võtta.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu ülikooli (TÜ) teadlased tegid kahel suvel uurimistööd, millised vetikad ja miks Tallinna lahes just Russalka ja Merivälja muuli vahel kasvada armastavad. Selgus, et niitjatele mikrovetikatele meeldib selle piirkonna suhteliselt madal vesi ja kruusane merepõhi, kuhu on hea kinnituda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eriti tihedalt on vetikaid ligi ruutkilomeetrisel alal.

"On rohevetikaid ja on üks pruunvetika liik - neile meeldib seal, sest on palju toitaineid. Neil on suur kasvukiirus ja kui nad on saavutanud oma biomassi, siis eemalduvad substraadilt ja satuvad kaldale ja siis selle lagunemisprotsessi käigus kaasneb sellega haisu teke," selgitas TÜ mereinstituudi vanemteadur Tiina Paalme.

Kõige loogilisem variant haisu kontrolli alla saamiseks on vähendada inimtegevuse soodsat mõju vetikate vohamisele. On juhuseid, kus randa jõuab ka reovett, seda torudest ja merelt. Nii ongi teadlaste ettepanek kõigepealt saada torude ja kollektorite vesi kontrolli alla ja siis keskenduda ranna puhastamisele.

"Püüda koristada vetikaid nii palju kui saab, et see vetikas sinna merre uuesti tagasi mädanema ei pääseks. Samal ajal ka prahti koristada, mis oleks muidu ka vajalik tegevus. Muidugi on võimalik teha ka radikaalsemaid asju, näiteks täita vähese veeliikuvusega lahesopid," rääkis TTÜ meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres.

Keskkonnaministeerium koos Tallinna linnaga kavatseb uurimistöödes esitatud soovitusi samm-sammult järgida.

"Loodame, et siis ühel hetkel me jõuame selleni, et see hais on märkimisväärselt vähenenud. Aga millal me selleni jõuame? See aeg võiks saabuda kümne või rohkem aasta pärast, sest protsessid on pikad ja võtavad kaua aega ja muutused keskkonnas toimuvad pika aja jooksul," ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Ehk peaks ka linnainimene harjuma mõttega, et vetikate elu ja surm kuuluvad mereelu juurde.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: