Saatejuht Mirko Ojakivi sõnul on teadlaste ja arstide koostöös ühiskonnas kokku lepitud, et on ohtlikke haigusi, mille vastu tuleb vaktsineerida, kusjuures vaktsiinid hangib riik.

"Öeldakse, et viis kuni kümme protsenti inimestest võivadki olla vaktsineerimata, ilma, et see epideemia kaasa tooks. Ehk mittevaktsineerimine on nagu parasiitluse vorm, mida teiste arvel lubatakse. Ja kui täiskasvanu paneb oma tervise ohtu, see võib seda tõlgendada valikuvabadusena, kuid laste puhul mitte." rääkis Ojakivi.

Ta lisas, et Eesti riigil seisab vaktsineerimise osas ees veel pikk selgitustöö. Ojakivi meenutas, et Eestis viis ainuüksi gripp tänavu hauda ligi 50 inimest. "Terved ja noored inimesed, vaktsineerimise vastu olevad emad ei mõtle, et neid ei pruugi haigus murda, kuid ei arvesta, et võivad nakatada vanemaid ja haigemaid inimesi."

Peeter Helme märkis, et vana hea piitsa meetod tuleks kasutusele võtta. "Need lapsed, kes on vaktsineerimata, neid lihtsalt ei võeta kooli ega lasteaeda."

Heidit Kaio sõnul oleme tasuta vaktsineerimist harjunud pidama Lääne ühiskonna hüveks, see on omaks võetud ka Aafrikas ja globaalne heaolu laieneb. "Euroopas on aga sisse läinud tagurpidi käik," ütles Kaio.

Ta tõi esile, et vaktsineerimisvastasus on kõrge Itaalias ja Prantsusmaal, kus on edu olnud populistlikel liikumistel, kes seda soovitavad. "Meil on hästi läinud, et EKRE pole siin sellel teemal rahvast hullutanud."

Eesti riiklikku immuniseerimiskavasse on lisatud alates sellest aastast tütarlaste kaitsesüstimine inimese papiloomviiruse vastu, kuid sotsiaalmeedias on vaktsiiniga seostatud ohtlikke juba kõrvaltoimeid. Kaio sõnul on suur võit, et papiloomviiruse vastu vaktsineeritakse ja sellele vastu töötamine on kurjast.

"Ja muinasjutt, et vaktsineerimine põhjustab autismi, elab edasi," tähendas Kaio.

31. märtsil eetris olnud saadet "Rahva teenrid" saab kuulata siit.