11-aastane vaktsineerimata laps nakatus reisilt tulles leetritesse ({{commentsTotal}})

Leetritesse haigestunu nahk kolmandal haiguspäeval.
Leetritesse haigestunu nahk kolmandal haiguspäeval. Autor/allikas: CDC/Heinz F. Eichenwald/Wikipedia

Terviseameti andmetel diagnoositi märtsis 11-aastasel vaktsineerimata lapsel leetrid. Viimsi koolis õppiva lapse nakatumine toimus reisil Taisse, kust pere tuli tagasi märtsi alguses.

Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne. "Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama. Arst leetreid ei kahtlustanud, kuna lapsel sel ajal äratuntavat löövet veel ei olnud," rääkis terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova.

Lööve tekkis ja levis kaks päeva hiljem üle keha. Alates 19. märtsist on laps koos emaga isoleeritud haiglasse. Mõned päevad hiljem haigestus leetritesse ka lapsevanem, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga.

"Oleme selgitanud välja võimalikud lapsega kontaktis olnud inimesed ja andnud soovitusi enda või oma laste jälgimiseks," selgitas Filippova terviseametipoolseid tegevusi.

Haigestunud laps õpib Viimsi keskkoolis, kus on kokku 34 vaktsineerimata last. Lapse klassis oli lisaks haigestunule veel kolm vaktsineerimata last, kelle vanemad on vaktsineerimistest keeldunud. Kuna haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva, siis kestab jälgimisperiood koolis vähemalt kuni 4. aprillini.

Filippova sõnul on keerulisem ülesanne välja selgitada kõik võimalikud leetrihaigega kokku puutunud inimesed, kes külastasid haigestunuga samal ajal Lasnamäe Tervisemaja ja seal asuvat Tallinna perearstikeskust. Seepärast palub terviseamet kõikidel inimestel, kes külastasid 16. märtsil ajavahemikul kell 9.30 kuni 13 nimetatud perearstikeskust, jälgida oma tervist eriti tähelepanelikult. Esimeste haigustunnuste tekkimisel tuleks võtta telefoni teel ühendust oma perearstiga ning anda teada, et neil võis olla kontakt leetrihaigega.

Kindlasti tuleks kontrollida oma vaktsineerimise andmeid leetrite suhtes. Kui inimene teab, et ta on vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga võin leetreid kunagi põdenud, siis on haigestumise risk väga madal. Juhul kui ei ole vaktsineeritud leetrite vastu või olete vaktsineeritud lapsepõlves ühe doosiga, siis võib olla leetritesse haigestumise risk väga kõrge.

Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aasta vanused lapsed on leetritevastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13. eluaastal.

Terviseamet tuletab meelde, et lapsevanematel, kes on põhjusel või teisel oma lapse vaktsineerimisest keeldunud, peaksid lapse mistahes haigestumise korral alati informeerima arsti sellest, et tema laps ei ole vaktsiinvälditavate haiguste vastu kaitstud. See on vajalik ja oluline, et arst oskaks kiiremini kahtlustada haigust, mille suhtes enamik lastest on vaktsineerimise teel omandanud kaitse.

Märtsis on terviseametile teadaolevalt registreeritud veel kolmaski leetritesse haigestumine. Haigus toodi kaasa reisilt, tegemist oli täiskasvanuga, kes oli vaktsineeritud lapsepõlves leetrite vastu ühe doosiga.

Leetrite haigusnähud

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli kuni viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: