Euroopas on 12 riiki, kus on juba praegu võimalik end apteegis vaktsineerida ja ka Eesti võiks tulevikus nende riikide hulgas olla, ütles Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp "Aktuaalsele kaamerale".

Tema hinnagul räägib apteegis vaktsineerimise poolt just teiste riikide kogemus, mis näitab, et inimesed kasutavad sellist võimalust ja vaktsineeritute arv kasvab. Alustada võiks gripi vastu vaktsineerimisest, sest Eesti on vaid 1,5 protsenti riskigruppi kuuluvate inimestest gripi vastu vaktsineeritud. Selleks, et vaktsineerima hakata, on vaja üle vaadata ja kohandada ruumid.

"Apteekides on järjest enam nõustamisruume. Kindlasti tuleb tingimused üle vaadata ja apteegid on valmis oma ruume kaasajastama vastavalt nõuetele. Vaadates, kuidas mujal Euroopa riikides seda tehakse, siis need nõuded on kindlasti väiksemad kui on teistel tervishoiuasutustel, sest vaktsineerimiseks ei ole vaja suuri ruume ja päevavalgust," lausus Sepp.

Muutmist vajavad ka praegu kehtivad seadused. Sepa sõnul on apteekritele vaja anda õigus vaktsineerida. Samas peab olema nõue, et selleks on vaja läbida kindel koolitus.

"Need näited on mujal Euroopa riikides olemas, kuidas seda koolitust teha Ja kõik andmed tuleb korralikult sisestada andmebaasi, et kõikidel tervishoiutöötajatel oleks samadele andmetele ligipääs," selgitas apteekrite ühenduse esindaja.

Asekantsler: pigem võiks apteek pakkuda rohkem nõustamist

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul on apteekritega juba ammu räägitud võimalusest osutada apteekides rohkem teenuseid. Jesse peab silmas eelkõige nõustamisi ehk mittetervishoiuteenuseid, vaktsineerimine kui tervishoiuteenus vajab Jesse hinnangul aga investeeringuid.

"Selleks peaksid olema apteekides juures ka õed, kes inimese terviseriske hindavad. Kõik see peab olema dokumenteeritud tervise infosüsteemis," rääkis ta.

Seetõttu tervitab ministeerium Jesse sõnul avatust, aga soovib, et esmalt võiksid tehtud saada nõustamisteenused, kus ei ole vaja nii suuri investeeringuid kui tervishoiuteenuste puhul.

Haigekassa ravimite valdkonna juht Erki Laidmäe ütles, et apteekides vaktsineerimist võiks arutada. Kõikide muude küsimuste kõrval tuleb tema arvates hinnata inimeste valmisolekut, kui täna on inimesed harjunud seda pigem perearsti ja pereõe juures tegema.

Perearst: vaktsineerimisel peab oskama riskidega arvestada

Tallinna Perearstide Seltsi esimees Reet Laidoja märkis, et tegemist on meditsiinilise protseduuriga ning iga meditsiiniline protseduur on teatud riskide maandamine ja teiselt poolt risk, millega peab arvestama.

"Peab oskama arvestada vaktsineerimise näidustusi, vaktsineerimise vastunäidustusi ja kuna inimene on tervik, tuleb linkida tema tervisliku seisukorraga. See tuleb korralikult ka dokumenteerida, et see jõuaks ka teiste tervishoiu osapoolteni," loetles Laidoja.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esmees Helmen Kütt (SDE) ütles, et vaktsineerimine apteekides on idee, mida tasub kaaluda, kuid selle rakendamine võtab tublisti aega. Tema sõnul tuleks selleks muuta seadusi nii, et apteekritel oleks juurdepääs kas e-tervisele või immuniseerimiskavale, et oleks selge, keda ja millal vaktsineeriti.

"Need asjad vajavad läbimõtlemist. Ja muidugi perearstide juures on selleks olemas ka vastavad ruumid, kus vaktsineerimist tehakse. Apteegis seda ei tehta üle leti. Selleks on apteegis vaja ka ümberehitus või siis olemasolevate ruumide baasil vaktsineerimisruum teha," tõi ta välja.

Kütt lisas veel ühe läbi rääkimist vajava küsimusena rahastamise: kes maksab selle teenuse kinni. "Inimene ostab vaktsiini, kui ta läheb perearsti juurde, siis perearsti õde selle süsti teeb. Kui inimene ostab vaktsiini ja teeb süsti apteegis, siis tekib küsimus, kes maksab kinni selle teenuse," sõnas Kütt.