Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul ei ole tegemist enam uudse ideega, lisades, et idee luua Eestisse kohalike omavalitsuste päev, on olnud mõtetes juba ammu. "Tähtpäeva loomisel mängib enam rolli ka asjaolu, et tänavu on Eesti Vabariik 100. aastapäeva tähistamine," ütles Pomerants ERR-ile.

"10.1866.a. jõustus meie avaliku halduse esimene seadus – Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male. Seega möödus 1.10.2016.a. 150 aastat ajast, kus eestlastel ja lätlastel tekkis üle sajandite võimalus ise hakata oma elu korraldama ja koos sellega looma oma avalikku haldust. See oli hindamatu kool, mis võimaldas luua Eesti Vabariigi ning samuti taastada iseseisvuse," seisab eelnõu seletuskirjas.

Peale ajaloolise tausta mängib päeva loomisel rolli ka tahe kohalike omavalitsuste regionaalpoliitika tunnustamisel.

"Sa võid teha projekti, kus keegi saab kaevu või teejupi, aga et päriselt igapäevaselt teed lahti oleks, lapsed hariduse saaksid ning vanainimesed hooldatud oleks, siis selle töö peab ära tegema ja ka vastutama igapäevaselt kohalik omavalitsus," selgitas Pomerants.

Kuigi on plaan teha 1. oktoobrist omavalitsuste päev, siis kinnitab Pomerants, et lisakulutusi ega tulusid see kellelegi tooma ei hakka, olenemata asjaolust, et samas seletuskirjas soovitatakse tähtpäeva soojalt kohalikes omavalitsustes tähistama hakata.

"Tähistamine on nende võimalus, aga mitte kohustus. Kui ma küsin, et ka kolmekuningapäev on täna riiklik tähtpäev, siis milline on temaga seonduv kulu?”, andis Pomerants selgituse.

Eelnõu esimene lugemine on kavas 10. aprillil ning selle vastuvõtmisel enne jaanipäeva saab kohalike omavalitsuste päeva Pomerantsi sõnul tähistama hakata juba sel aastal. Riiklik tähtpäev pole vaba päev, nagu seaduse järgi on riigipüha.