Eesti põllumehed on hädas kaitseväele kartulite kasvatamisega ({{commentsTotal}})

Kaitsevägi tarbib umbes kolmandiku ühe keskmise Eesti kartulikasvataja saagist, mis on aastas tuhat või rohkem tonni. Kuid see ei pruugu nii jääda. Kartulimaa Eestis, mida kunagi nimetati kartulivabariigiks, muudkui väheneb.

Eesti kartulikasvatuspind väheneb iga aastaga 1000 hektari võrra. 2016. aastal oli see pind 5500, 2017. aastal 4500 hektarit. See näitab seda, et kartulikasvatus ei ole kasulik tegevus, sest kokkusotjad saavad mujalt odavamalt. Eelmisel aastal tarbis kaitsevägi 211 tonni kartulit.

MTÜ Eesti Kartul asutajaliige Kalle Hamburg ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kasvatajal võimalik sõlmida leping kokkulepitud koguse müümiseks kindla hinna eest, aga probleemid tekivad, kui on saagi ülejääk.

"Kui juhtus hea aasta ja tuhande tonni peale oli leping. Saaki oli 1200 tonni. Siis see 200 tonni on börsikaup. Näite võib tuua, et veebruaris see börsihind oli null senti - nõudlust selle kartuli järele ei olnd. Ja tänaseks päevaks on börsihind kolm senti," kirjeldas Hamburg. Ta lisas, et kokkuostjad võitlevad kiivalt madalama hinna eest. Eelkõige puudutab see kooritud kartulit, mis on madalama kvaliteediga.

"Tööstuskartul ei ole selline, mida Eesti tarbija eelistab. Eesti tarbija eelistab pigem kollast ja muredat kartulit. Tööstuskartulid on pigem tänkjad ja valged," lisas ta.

Hamburg vähendab igal aastal oma kartulimaad. Ning mõtleb, mitu aastat veel jätkab. Masinapargi uuendamiseks, väetise, kahjuritõrje ja sordiaretuse jaoks ei jätku. "Sellise hinnaga ei ole võimalik laiendatud taastootmine. Pole võimalik masinaid korras hoida."

Praegu pakub kaitseväele kartulit siiski veel ka üks kohalik kasvataja, kes kasvatab ja koorib ise oma toodangut. Teine pakkuja toob ka lähiriikides kasvatatud toodangut. Lõpuks võrdluseks - sõdurid said läinud aastal 211 tonni kartuleid ja vaid 16 tonni šokolaadi.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: