Riik tahab seni KIK-i laekunud keskkonnatasud riigieelarvesse saata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Siim-Valmar Kiisler
Siim-Valmar Kiisler Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus soovib muuta seadust nii, et seni Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekunud keskkonnatasud läheksid edaspidi üldisesse riigieelarvesse ehk tulevikus ei pea seda raha enam sihtotstarbeliselt keskkonna kaitseks kasutama.

Keskkonnatasud ehk raha, mida ettevõtted maksavad oma saastava või loodusressursse kasutava tegevuse eest, on seni liikunud kolme taskusse. Osa rahast saab omavalitsus, kus ettevõte tegutseb, osa jõuab otse riigieelarvesse ja osa suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK). KIK-i jõudnud raha on sihtotstarbeline ning määratud keskkonnaprogrammi projektideks.

Keskkonnaministeerium soovib seadust muuta nii, et seni KIK-i saadetud raha kaotaks oma sihtotstarbe ja liiguks nagu harilik maksutulu riigieelarvesse. Kui palju raha sealt omakorda keskkonnaprogrammi hakatakse suunama, selle määrab eelarvet kokku paneva valitsuse poliitiline otsus.

Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler (IRL) ütles, et üheltpoolt on seadusemuudatust vaja bürokraatia vähendamiseks. Ehk keskkonnaministeerium saaks endale soovitud raha kohe kätte ja ei peaks seda kõigi teiste kombel KIK-ist taotlema. Teiste jaoks, kes keskkonnaprogrammi projektitaotlusi kirjutavad, jääb kõik samaks, ehk nende rahastamise üle otsustab ka edaspidi KIK-i nõukogu.

"Masu ajal tehti ka keskkonnavaldkonnas suuri kärpeid. Ja lahendusena nähti seda, et riigiasutustelt võetakse riigieelarves raha vähemaks ning nad lihtsalt lähevad ja taotlevad KIK-i keskkonnaprojektide alt endale raha juurde. Lootus on aastaid olnud, et ühel päeval taastatakse riigieelarves võimalused. See lootus ei ole tõeks saanud. Pigem on aus olukorda tunnistada ja muuta see süsteem kõigile arusaadavaks ehk riigiasutused taotlevad raha riigieelarvest otse, mitte ei trikita seda läbi KIK-i."

Lisaks annaks seadusemuudatus Kiisleri hinnangul keskkonnaprogrammile rohkem kindlust.

"See summa kõigub sõltuvalt sellest, kui palju keskkonnatasusid laekub. Tavaliselt mõeldakse, et küll on tore, et küll neid tasusid hakkab rohkem laekuma, et siis saame rohkem raha. Aga täiesti võimalik on ka vastupidine protsess, nagu me nägime näiteks sel ajal, kui põlevkivist õli tootmine oli hädas ja õlitootjatel muudeti ressursitasu süsteemi."

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra (SDE) sõnul soovib rahandusministeerium sellist seadusemuudatust juba aastaid, kuid keskkonnaministeerium ise on sellele vastu seisnud. Vakra tõdeb, et muudatuse järel ei või enam kindel olla, kui suur osa keskkonnatasudest päriselt keskkonna hüvanguks kulutatakse.

"Analoogne näide tegelikult on ka ajaloost olemas. See puudutas mootorikütuse aktsiisi, mis omal ajal läks otse kõik teede remonti. Siis ta haagiti lahti, läks riigieelarvesse ja tegelikult see number vähenes. Ehk täna kõige suurem kartus on see, et tänu sellele muudatusele tulevikus keskkonnavaldkonna rahad vähenevad ja see kindlasti nii ei tohiks olla."

KIK-i kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar ütles, et seadusemuudatus on KIK-i jaoks igati otstarbekas, sest riigi põhitegevuse rahastamine riigieelarvest suurendab läbipaistvust ning vähendab töökoormust.

"Väheneb administreerimiskoormus nii KIK-is kui ka keskkonnaministeeriumis. See võimaldab meil oma tööd veelgi efektiivsemalt teha. Võimalus rohkem panustada avatud taotlusvoorudesse ja projektidesse, et need oleks kvaliteetsemad ja eesmärgipärasemad."

Vakra ennustab, et parlamendis ootab eelnõud ees tuline vaidlus. Keskkonnaminister Kiisler lubab, et kui seadusemuudatuse najal tahetakse järgmiseks aastaks määratud keskkonnarahastust vähendada, siis võtab ta eelnõu tagasi.

Valitsus soovib seadusemuudatust juba enne järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist. Ehk sisuliselt toetuvad ministrid eelnõule juba neljapäeval-reedel, kui Sagadi mõisas hakatakse järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiat kokku leppima.

KIK-ile laekus keskkonnatasude seaduse alusel 2015. aastal 35,1 miljonit, 2016. aastal 30,8 miljonit ning 2017. aastal 31,6 miljonit. Selle aasta riigieelarves on eraldis KIK-ile keskkonnatasudest 28,2 miljonit, kuid reaalne laekumine toimub tegelike keskkonnakasutuse tasude laekumise alusel.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: