Ministeeriumi prognoos: järgmisel aastal kasvab majandus 3,2 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1523882520000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal ligikaudu neli protsenti ja tuleval aastal 3,2 protsenti. Võlakoormus väheneb seitsme protsendini SKP-st.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu rääkis pressikonverentsil, et kui majandustsükkel pöördub, peaks tegema karmimat eelarvepoliitikat, kuid see ei tähenda kärpeid.

"Kui majandusel läheb paremini, siis maksud laekuvad paremini, seega nominaalne eelarvepositsioon paraneb iseenesest, kui meil on hea majandusolukord," rääkis ta.

2019. aastal ja sellest edasi tegeldakse Kirsipuu sõnul riigieelarvestrateegia raames nominaalse ja strukturaalse puudujäägi kõrvaldamisega.

 

Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv kolme protsendi lähedal. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata mullusele kiirele, 4,9 protsendini ulatunud majanduskasvule ei ole Eesti majandus ministeeriumi hinnangul siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme.

Prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1381 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu neli protsenti ja järgmisel aastal 3,3 protsenti. Kiire majanduskasvu tingimustes on nii palgatulu kui ka ettevõtete kasumid kasvanud pea kõigis valdkondades. Töötus on vähenenud ja samas on kasvanud tööjõupuudus.

Tööhõive ei saa paari aasta pärast enam kasvada

Eesti tööealine elanikkond väheneb, kuid töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on rekordiliselt kõrgel tasemel. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ütles, et hõivel on kasvuruumi veel paar aastat, kuid siis ammenduvad Eesti tööjõuturu sisemised ressursid.

 

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida paljudel seni tööturult väljas olnud inimestel. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 5,8 protsenti ja 2019. aastal 6,2 protsenti.

Hinnatõus kiirenes möödunud aastal pärast kolme aastat paigalseisu. Edaspidi hindade tõus mõnevõrra pidurdub, jäädes lähiaastatel kahe kuni kolme protsendi piiresse. Tänavu on oodata tarbijahinnaindeksi tõusuks 2,9 protsenti ja 2019. aastal see aeglustub 2,3 protsendile ja jõuab 2022. aastaks 2,5 protsendile.

Majanduskasvu tõttu on oodata valitsuse maksutulu suurenemist. Maksukoormus püsib stabiilselt 34 protsendi lähedal sisemajanduse koguproduktist (SKP). Võrreldes 2017. aastaga kasvavad kõige kiiremini kapitalimaksud seoses regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumääraga oodatavalt kaasnevate suuremate dividendimaksetega. Aastatel 2019–2022 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2022. aastaks 34 protsendile SKPst.

 

Kirsipuu rääkis pressikonverentsil, et sotsiaalmaksu prognoosi on tõstetud 104 protsendini eelmisest prognoosist, 104,7 protsendini on tõstetud ka tulumaksulaekumise prognoosi. Käibemaksuprognoosi on vähendatud 99,5 protsendini, kõige enam ehk 93,5 protsendini on aga langetatud aktsiiside laekumise prognoosi.

Haigekassa reservid ulatuvad 216 miljoni euroni

Eesti Haigekassa järgmise aasta eelarve on 1,445 miljardit eurot, kuid Kirsipuu tõi välja, et haigekassa on kogunud reservi 216 miljonit eurot.

Töötukassa eelarvemaht on 2019. aastal 473 miljonit eurot ja reserve on kogutud 794 miljonit eurot. "Töötukassa kogub pikaajaliselt reserve. Mõte on selles, et tuleviku kohustused on suuremad kui täna, sest palgad kasvavad ja seetõttu peavad ka reservid kasvama majanduskriisiks valmistudes," lausus ta.

Prognoosi järgi saab töötukassa keskmise palga kasvu kiirenemise tõttu tuleval aastal võrreldes varasema prognoosiga seitse miljonit eurot juurde, haigekassa tulu suureneb aga varasema prognoosiga võrreldes 51 miljoni euro võrra.

"See on loomulikult meeletu summa, eriti arvestades, et haigekassat on veel täiendavalt rahastatud valitsuse eelmise aasta otsusega," sõnas Kirsipuu. "Võib ju küsida, et kui töötukassa teeb ülejääki, siis miks ei peaks haigekassa tegema suuremat ülejääki kui neli miljonit eurot, arvestades, et riik tervikuna peab majanduskriisiks valmis olema".

Eesti eelarvepositsioon on prognoosi järgi aastatel 2019-2020 0,7 protsendiga SKP-st miinuses. Kirsipuu märkis, et nominaalne eelarvepositsioon peab jõudma ülejäägini, võimaldamaks valitsussektoril reserve koguda või võlgu kiiremini tagasi maksta, vastavalt vajadusele.

Eesti valitsussektori võlakoormus langeb tänavu 8,5 protsendile SKP-st võrreldes möödunud aasta üheksa protsendiga.

"Lisaks liidetakse Eesti võlakoormusele Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi mõju, mis on veidi üle kahe protsendi SKP-st, mis tervikuna tähendab, et võlg langeb 6,6 protsendini, mis on väiksem kui mõne riigi eelarvepuudujääk veel mõni aasta tagasi, mistõttu me mingisugusest probleemist riigi rahanduse kontekstis kindlasti rääkida ei saa. Pigem me räägime sellest, millal see võlakoormus naljaga pooleks nulli jõuab," lausus Kirsipuu.

Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk on prognoosi järgi sel aastal 0,5 protsenti SKPst. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKP-st.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on üheks aluseks, mille põhjal valitsus koostab riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: