Raivo Hein: riigil on vaja poliitilist julgust ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Ettevõtja Raivo Hein ütles kolmapäeval veebisaates "Otse uudistemajast", et valitsusel on vaja poliitilist julgust Saarema silla projektiga edasi liikumiseks.

Raivo Hein rääkis saates peamiselt Saaremaa silla projektist, mille eestvedaja ta on.

Hein selgitas, et projekti jaoks paneksid investorid kokku algkapitali, kuid ülejäänud raha soovitakse korjata börsil aktsiaemissiooni abil Eesti rahvalt. Hiljem võetaks appi infrastruktuurifondid. Ta tõdes, et riigi dotatsioonita ei saaks aga ka sild hakkama.

Ettevõtja kinnitusel oleks silla ületamine reisijale odavam kui ülesõit Virtsu ja Kuivastu vahel praamiga, sest sild ei maksusta inimest, vaid ainult sõidukit.

Hein märkis, et riigilt ootab ta poliitilist julgust silla projekti kaalumiseks.

"Riigil on vaja poliitilist julgust, et hakkame seda asja vaatama, kuidas sellised infrastruktuuri projektid koos eraettevõtjatega ellu viia, sest näeme, et riigil pole raha, et seda ise teha," rääkis ta, öeldes, et maailmas tehaksegi selliseid projekte eraettevõtjate abiga.

Ta lisas, et varem on riik niisugused võimalused maha maganud.

Heina sõnul ei ole kvaliteedi mõttes praegusele praamiliiklusele midagi ette heita, kuid tema kinnitusel on see teeninduse ja järelhoolduse osas kallim kui oleks sild.

Ettevõtja tõi esile, et liiklusvoog mandri ja Saaremaa vahel on viimased 12 aastat iga aastaga kasvanud ning kui selline tõus jätkub veel kümme aastat, siis praegusest kahest praamist enam ei piisa.

Heina sõnul ei ole sild ettevõtjatele rikastumise projekt, vaid see oleks parteideülene projekt. Tema sõnul ei pretendeeri ta ka silla ehitamisele või opereerimisele. "Minu ülesanne on viia protsess nii kaugele, et keegi hakkab ehitama. Riik ei saa sel puhul teha suunatud pakkumist, vaid tuleks teha üle-euroopaline hange. Siis valitsus otsustab, kellel on parim pakkumine, renomee, tagatis," selgitas ta.

Erakondi ei toeta

Raivo Hein on olnud kunagi Res Publica ning ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige. Ta põhjendas, miks parteist lahkus.

"Mäletan, et minu arust kogu partei oli kaotanud juba tol ajal oma munad ja kui täna vaatame, siis nad ei näe neid enam peeglistki sauna leiliruumist välja tulles. Ei midagi isiklikku ja solvavat, aga selline mulje on. Riigimehelikkus müüakse maha väikese turu eest," kommenteeris ta.

Heina kinnitusel ei ole ta ühtki erakonda rahaliselt toetanud ja ei kavatse seda teha ka, kuigi enne valimisi on parteid seda küsimas käinud. Ta selgitas, et ei saa juba sillaprojekti pärast raha anda.

"Enne valimisi on ikka käidud. Ma ei saa seda kas või juba sillaprojekti pärast teha, kus mind juba praegu süüdistatakse, et see on minu poliiitkasse tuleku kampaania, järgmisel aastal valimised ees ja küllap ta kandideerima hakkab. See just võtab minult kogu selle võimaluse ära. Olen küll mõelnud, et äkki peaks ka kandideerima, vanust nii palju juba ja teadmisi ka veidike, et võib-olla saaks teha midagi Eesti heaks. Aga praegu, täna ütlen ei," rääkis Hein.

Vastates küsimusele, kumba pensionisüsteemi alust ta õiglasemaks peab, kas pensioni maksmist palga või staaži pealt, ütles Hein, et esimene variant tundub talle loogilisem. "Arvan, et esimene variant on see, mis peaks olema."

Ta selgitas, et kõik algatused, mis peaksid ärgitama inimesi rohkem teenima, on positiivsed sammud. Staaži lugemine soosiks tema hinnangul aga varem tööle minemist ning jätma haridust tagaplaanile.

Eesti maksusüsteem ettevõtja seisukohalt vaadatuna on Heina hinnangul rahuldav. "Muidugi tahaks vähem maksta, aga paneme siis riigi kinni. Eesti riik on nii väike, et ei saa sildagi teha. Väike riik on kallis pidada," ütles ta.

Eraisikute tulumaksusüsteem ajas tema sõnul aga kõik segamini ja selle poolt ta ei ole. "See 30 eurot, nagu Mailis Reps ütles, et inimese rikkus suureneb. Kas te teete nalja või? 30 eurot ja tema elu läheb kohe ilusamaks? Vaatad ja tunned piinlikkust," kommenteeris Hein.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: