Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.

Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on eesmärk vältida kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvalehoidmist, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud. "Peame tõdema, et olemasolevad meetmed ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavad," selgitas Hanso.

Tema sõnul rakenduvad uued meetmed vaid halduskohtu otsusel ja ei saa kindlasti olema massilised, vaid neid kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.

Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et toetas eelnõu, kuna nii mootor- ja veesõiduki juhtimine kui ka tulirelva omamine, käsitlemine ja jahil käimine on vähemalt samasugust vaimset stabiilsust nõudvad tegevused nagu ajateenistuski.

"Seetõttu ei pea ma põhjendatuks anda ajateenistusest stressitalumatuse või muude psüühiliste probleemide tõttu kõrvale hoidjatele tsiviilelus ülalnimetatud tegevusteks õigusi," ütles Kert. Ta märkis, et eelnõus rakendatavad sanktsioonid on vajalikud, sest kaitseväeteenistuskohustus tuleneb otse põhiseadusest.

Komisjonile selgitati, et eelmisel aastal määrati ajateenistusest kõrvalehoidmise eest sunniraha 1031 korral. Keskmiselt määratud sunniraha suurus oli 103 eurot. Lisaks algatati 221 väärteomenetlust, mille alusel määrati ühele kutsealusele keskmiselt 468 eurot trahvi.

Riigikaitsekomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) esimesele lugemisele riigikogu täiskogu 2. mai istungile ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.