Leht: valitsus peab eelarve tasakaalu taotledes leidma 130 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

{{1523590020000 | amCalendar}}
Valitsuskabinet kogunes riigieelarve strateegia arutelule.
Valitsuskabinet kogunes riigieelarve strateegia arutelule. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Riigieelarve strateegiat arutama hakanud valitsus sai teada, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab 2019. aastal umbes 26 miljardi euroni. Järgmise aasta eelarve tasakaalu ajamiseks vajaks valitsus umbes 130 miljonit eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seisus, kus Eesti majandus kasvab tublisti "üle oma potentsiaali" ja on majanduse ülekuumenemise oht, sunnivad Euroopa eelarvereeglid valitsust kokku hoidma ja reserve koguma. Selline kohustus muudab keeruliseks täita kulukaid lubadusi, mida poliitikud on aasta enne valimisi jaganud, märgib Eesti Päevaleht.

Kolmapäeval teatas SDE esimees Jevgeni Ossinovski, et tema soovib näha eelarves nominaalset ülejääki. Seda pole samas keeruline saavutada, kuna pärast majanduskriisi on Euroopas riikide eelarvete nominaalse tasakaalu asemel vaadatud pigem struktuurset tasakaalu - viimane tähendab, et eelarve nominaalsest seisust on välja võetud ühekordsed tulud-kulud ja majandustsükli mõju.

Sel aastal on riigieelarve 0,25 protsendiga struktuurses miinuses, seadused lubavad maksimaalseks miinuseks 0,5 protsenti. Seega ei jäägi valitsusel muud üle kui teha nominaalselt ülejäägis eelarve, märgib ajaleht, sest muidu oleks struktuurne miinus seaduses lubatust suurem.

Ilmselt näitab järgmise aasta majandusprognoos, et väike nominaalne ülejääk saavutataks isegi siis, kui struktuurne puudujääk on maksimaalne 0,5 protsenti.

Tõniste: eelarve maht 11 miljardit

Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ütles Sagadis alanud riigi eelarvestrateegia arutelu eel, et eelarve mahuks kujuneb 11 miljardit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühe üldeesmärgina jääks maksukoormus järgmisel aastal senisele tasemele ehk 34 protsendi juurde sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Tõniste sõnul on eesmärk teha struktuuruses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis eealrve. Valitsusel on kavas reserve kasvatada.

"Võimalusi väga raha jagada pole juurde tulnud, pigem vastupidi, tuleb karmistada eelarvepoltiikat, kuna majandus on kasvanud kiiremini kui oodatud. Eelarve peaks kasvama kuskil ligi 11 miljardini. Täna on ka kõik koalitsioonierakonnad öelnud selgelt välja, et järgmisel aasta alguses planeeritud aktsiistõusu ei toimu, mis tähendab ka seda, et kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis tänu sellele tekib seal ka auk," selgitas minister.

Ratas: maksurahu

Peaminister Jüri Ratas ütles reede hommikul ERR-i raadiouudistele, et majanduse kiire kasvu tingimustes peab avalik sektor "turult tagasi tõmbama" ja selle sammu suurusjärk võiks olla 120 miljonit eurot.

Maksumuudatustest rääkides ütles Ratas, et 2018 võiks olla aasta, kus riik makse ei muuda. "Maksurahu aasta," lisas ta.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: