Peaminister Jüri Ratas nentis, et majanduskasv on varasematest prognoosidest kiirem ja see eeldab omakorda tasakaalukamat eelarvepoliitikat. Ratas toonitas, et valitsuse eelarvepoliitika on ja jääb vastutustundlikuks.

"Valitsuse tehtud otsused tagavad 2019. aastal maksurahu, järgmise aasta eelarve planeeritava ülejäägi ning struktuurse tasakaalu," täiendas ta.

Arutelude käigus Sagadis otsustas valitsus jätta ära 2019. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõusu. Samuti pole kavas kehtestada maksu magustatud jookidele.

"Mul on hea meel, et leppisime kokku selles, et eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. See tähendab, et meie valitsussektori väike võlg väheneb veelgi. Uusi makse meil kavas kehtestada ei ole, sest riigi tulud kasvavad koos meie majanduse ja palkade kasvuga niigi hästi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

"Leidsime võimalusi suunata uute kulude katteks juba kehtivas eelarvestrateegias kavandatud vahendeid. Kokkuvõttes tähendavad need otsused, et riigi rahandus on ka järgmisel neljal aastal heas korras," kinnitas ta.

Tõniste sõnul olid läbirääkimised rasked, kuid kokkuleppe nimel olid valitsuspartnerid valmis edasi lükkama muuhulgas investeeringuid. Näiteks Tallinna linnahalli konverentsikeskuse rajamine lükkus tema sõnul 2020. aastasse.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstis esile, et värske eelarvestrateegia annab tugeva panuse sellesse, et Eesti oleks targem, turvalisem ja õiglasem ühiskond.

"Meil õnnestus kokku leppida ajaloolises palgatõusus siseturvalisuse valdkonnas, mis aitab hoida meie teenistuste professionaalsust. Lisaks panustame juba järgmisel aastal enam kui 20 miljonit eurot täiendavalt teadusse ja innovatsiooni," rõhutas Ossinovski.

"Pean tähtsaks ka seda, et lähiaastatel investeerime enam kui 100 miljonit eurot e-riigi teenuste arendamiseks. Samuti jätkab valitsus varasema prioriteedi täitmist ning nii õpetajate kui ka kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka on võimalik järgmisel aastal tõsta saja euro võrra 1250 euroni. Märgatavalt paraneb nii sotsiaal- kui terviseteenuste kättesaadavus," selgitas minister.

Tänavust riigi eelarvestrateegiat tehes lähtub valitsus koalitsioonilepingu sõlmimisel kokku lepitud suurtest eesmärkidest edendada jätkusuutlikku majanduskeskkonda, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Ratas kinnitas, et valitsus toetab teiste hulgas päästjate, politseinike, õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu ning rahastab senisest suuremas mahus e-riigi töökindlust.

Peaminister selgitas "Aktuaalses kaameras", et siseturvalisuse valdkonnas on võimalus tõsta palgafondi üle 20 miljoni euro võrra. See tähendab, et päästetöötajate palk tõuseb 20 protsenti, politsei, piiirvalve, sisekaitseakadeemia palgatõus on suurusjärgus 10 protsenti.

Ta lisas, et õpetajate palga alammäär tõuseb järgmisel aastal 1250 euroni sarnaselt kultuuritöötajatele ning 12-protsendiline palgatõus on ka sotsiaalhoolekandes.

"Märgiline on otsus rahastada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021. Regionaalpoliitiliselt on olulised Ida-Virumaa programmi täiendav rahastamine, Kagu-Eesti programmi algatamine ning ka viienda praami rentimine ja lennuühenduse paranemine Saaremaaga," lisas ta.

Lisaks kinnitas Ratas, et eelarvestrateegias on ette nähtud 2020. ja 2022. aastal Rukki kanali süvendamine

Suurte taristuprojektidega läheb valitsus samuti edasi. "Via Baltica, Tallinna-Tartu maantee. Kabineti põhimõtteline otsus on see, kuidas Mäost edasi Tartu suunas minna, kas 1+1 ja siis see kolmas rida on möödasõiduks. Need otsused tuleb langetada," sõnas ta.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. Selleks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab Euroopa Liidu toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber nii, et neid oleks võimalik tõhusamalt kasutada.

Ühiskonna sidusust parandab valitsuse teatel Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamine, lisades sinna varem kavandatust rohkem EL-i vahendeid ja muid toetusi.

Julgeoleku tagamiseks panustab valitsus jätkuvalt Eesti iseseisva riigikaitse arendamisse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Järgmisel nädalal saab valitsus kabinetnõupidamisel ülevaate ministeeriumide täpsustatud finantsplaanidest. Riigi eelarvestrateegia dokument valmib lähiajal ja valitsus kuulab enne selle heakskiitmist ära sõltumatu eelarvenõukogu arvamuse.

Riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitamine on kavandatud valitsuse 26. aprilli istungile.

Peaminister Jüri Ratas kõneles eelarvestrateegiast "Aktuaalses kaameras": Vaata ka riigi eelarvestrateegia arutelude järgset pressikonverentsi: