Eestile ja eestlastele on oluline korras majandus ja tasakaalus eelarve. Samas enam aastaid ei tähenda tasakaalus eelarve lihtsalt nominaalselt tasakaalu, kus tulud ja kulud on võrdsed, vaid struktuurset tasakaalu. Olukorda, kus nominaalsele eelarvepositsioonile on lisaks arvestatud majandustsükli komponent ja ühekordsed meetmed.

Nominaalset eelarvetasakaalu on lihtne arvutada – sisuliselt mõõtes riigi sissetulekute ja kulutuste vahet. Struktuurse tasakaaluga on lugu keerukam. See sisaldab endas teatavaid majanduslikke eelduseid ja hinnanguid, mis tahes-tahtmata on ebatäpsed.

Eesti kohta struktuurse tasakaalu hinnangut andva kolme institutsiooni – rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoni ja Eesti Panga hinnangud erinevad üksteisest. Rahandusministeerium prognoosib Eesti selle aasta struktuurseks defitsiidiks 1,1 protsenti, Euroopa Komisjon 1,7 protsenti ja Eesti Pank 0,8 protsenti.

"Struktuurse tasakaalu numbri saame me siis, kui meil on teada valitsuse nominaalne jooksev eelarve seis. On ta ülejäägis või puudujäägis. Nii nagu ta eurodes mõõdetakse. Siis lahutatakse sellest maha nii palju kui erinevad institutsioonid arvavad, kui palju on majandustsükli mõju eelarvetulemusele. Nii kulude kui ka tulude poolel. Lõppkokkuvõttes struktuurse eelarvepositsiooni näitaja peakski andma meile hinnangu selle kohta, kui palju, juhul kui majanduses ei oleks ei ülekuumenemist või alajahtumist, missugune eelarvepositsioon sellele vastaks. See kirjeldab nii fundamentaalseid kulu- kui ka tulupoliitilist süsteemi, mis on paika rakendatud," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

"Omaette ooper, mis maha lahutatakse, on ajutised meetmed, mis tahetakse kõrvale jätta. Igal jooksval aastal on eelarve tulem seotud sellega, kuidas üksikud ajutised meetmed kas kulusid või tulusid suurendavad. Need jäetakse kõrvale," märkis Kattai. "Järele jääbki see, mida me nimetame struktuurseks eelarvepositsiooniks. Ehk missugune on positsioon, kui valitseksid normaalsed olud."

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul on struktuurse eelarvetasakaalu ja nominaalse eelarve tasakaalu erinevus majanduskasvu potentsiaali hinnang sõltuvalt sellest, milline on majandustsükli seis.

"Palju see eelarvepilti mõjutab. Kas paremaks või halvemaks. Selle jaoks üritatakse hinnata potentsiaalset majanduskasvu. See ei ole reaalselt mõõdetav. Me SKP-d mõõdame, aga mitte potentsiaalset SKP-d. See tähendab, et igal hindajal ongi natukene oma nägu see hinnang, milline Eesti majanduskasvu potentsiaal on. Sealt need põhierinevused tulevad," ütles Lõhmuste

"Potentsiaalne majanduskasv on teoorias hästi ilus kontseptsioon. See peaks mõõtma majanduse maksimaalset võimalikku mahtu, mis ei tekita hinnatõusu surveid. Aga praktikas on see mingisugune libisev keskmine," rääkis Lõhmuste. "Selline keskmine, mida siis erinevate majandusindikaatoritega ühele või teisele poole liigutada."

Sellel, miks Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangud on nii erinevad, on Lõhmuste sõnul kaks peamist põhjust. "Me kasutame sama metoodikat. Seal on kaks tehnilist erisust. Nende majanduskasvu prognoosid, nad teevad ette kaheks aastaks, meie teeme ette neljaks aastaks. Nende prognoosid selleks ja järgmiseks aastaks on mõnevõrra pessimistlikumad."

"Kuna meie prognoosime aastaks 2023 ja nemad aastaks 2020, see ka natukene mõjutab nende majanduse kasvupotentsiaali hinnangut. Meil on neid normaalseid tavapärase kasvuga aastaid rohkem silumisvõrrandis sees. Kui me lihtsustatult üritame ringi kasvunumbritest läbi tõmmata, siis meil tuleviku kasvunumbrid mõjutavad ka natuke seda tulemust," märkis Lõhmuste.

Teine põhjus on Lõhmuste sõnul Euroopa Komisjoni ettevaatlikum kasvu prognoosimine.

"Pigem sinna madalamasse serva sättida oma kasvuprognoosid. Et olla kindel, et see kasv ikka täis tuleb. Tegelikult meil oli siin 2013-2016 selline periood, kus tegelikult järjestikku kõik prognoosid ootasid 3-3,5-protsendilise majanduskasvu taastumist, aga siis järjestikku tulid negatiivsed uudised, mis tähendasid et tegelik kasv oli kuskil kahe protsendi juures. See on ka prognoosijate hinnanguid mõjutav paratamatult," ütles Lõhmuste.

Euroopa Komisjon osaliselt nõustub rahandusministeeriumiga. "Ajalooliselt on võrreldes rahandusministeeriumiga Komisjoni hinnang struktuursele positsioonile on alati olnud halvem. Läbi aastate. Seal on väga selged põhjused," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht ja majandusnõunik Katrin Höövelson.

Höövelsoni sõnul on Euroopa Komisjoni struktuurse tasakaalu arvutus kõigi liikmesriikide osas sama metoodikat järgiv. See muudab erinevate riikide eelarvepositsioonid omavahel võrreldavaks. Erisused rahandusministeeriumiga peamiselt peituvad Höövelsoni sõnul selles, et Komisjon võtab Eesti rahandusministeeriumist rohkem välja ühekordseid tegureid.

"Komisjon pigem nii-öelda tasandab välja sealt struktuurse positsiooni arvutusest erinevad ühekordsed ja ajutised eelarve tulu- ja kulumeetmed, mida siis rahandusministeerium tihtipeale sisse jällegi arvutab. Sealt tulebki see olukord, kus rahandusministeeriumi hinnangul struktuurne positsioon on justkui parem ja Komisjoni hinnangul justkui halvem," märkis Höövelson.

Teine põhjus, miks struktuurse tasakaalu numbrid erinevad on, on Höövelsoni sõnul teistsugune hinnang majandustsüklile. Tsüklilise komponendi hindamiseks hindab Euroopa Komisjon majanduse tootmissisendeid, nende rakendamist ja prognoosib, milline majanduskasv oleks riigile jõukohane, rääkis Höövelson.

"Ja mida nüüd Komisjon ütleb, on see et Eesti majandus kasvab üle oma potentsiaali rohkem ja rahandusministeerium ütleb, et majandus kasvab üle oma potentsiaali, aga vähem kui Komisjoni hinnangul. Seda kui palju või vähe majandus üle oma potentsiaali reaalselt kasvab nimetatakse SKP lõheks. Komisjoni hinnangul see lõhe on suurem ja rahandusministeeriumi hinnangul see lõhe on väiksem ja sellest tulenevad erinevad struktuurse eelarvepositsiooni hinnangud," märkis Höövelson.

"Miks Komisjon arvab, et Eesti majandus tugevalt üle oma potentsiaali kasvab hetkel, on just tööjõuturu kuumenemine? Meil on Eestis sisuliselt täistööhõive, tööpuudus on väga väike, inimesed kes Eestis on, on sisuliselt 100 protsenti rakendatud ja tööjõud on üks oluline majandussisend. See on üks indikaator, mis näitab, et majandus kasvab tugevalt üle oma potentsiaali," lisas Höövelson.

Eesti Pank kasutab oma struktuurse eelarvepositsiooni arvutamiseks Euroopa Komisjonist ja rahandusministeeriumist erinevat loogikat.

"Euroopa Komisjon ja rahandusministeerium hakkavad pihta sellisest näitajast, nagu SKP lõhe. Mis ongi siis indikaator, kas tegelik majanduse maht on üle oma keskpika trendi või allapoole," ütles Kattai.

Kuna Euroopa Komisjon ja rahandusministeerium mõlemad kasutavad SKP lõhe hinnangut, aga saavad erineva struktuurse tasakaalu hinnangu, tähendab see Kattai sõnul, et nad mõõdavad SKP lõhet eri suurustesse. "See ei ole täppisteadus. SKP lõhe hinnangu erisus tuleb sellest ainuüksi, kus arvatakse olema majanduse pikaajaline trend."

"Miks meie saame pisema numbri? Me kasutame teistmoodi lähenemist. Me ei võta SKP lõhet. Me kasutame majandustsükli iseloomustamiseks – kas ta paisutab tulusid või kahandab neid võrreldes pikaajalise väärtusega - erinevate maksubaaside hälbimist oma pikaajalisest trendist," rääkis Kattai.

Euroopa Komisjon ja rahandusministeerium kohaldavad universaalset SKP lõhet igale maksulaekumisele ja kulule, et leida struktuurne tasakaal, ütles Kattai. "Kui palju üks või teine maks alalaekub, võrreldes trendiga. See on selline mehhaaniline arvutus. Võtta sealt trendi ümber võbelemine välja ja öelda, et täpselt nii palju laekub praegu rohkem võrreldes trendiga, sest SKP lõhe on alla oma pikaajalise väärtuse või SKP on üle oma pikaajalise väärtuse. See on väga kaudne."

"Meie haakisime oma meetodi sellest lahti mõned aastad tagasi, kus kätte jõudis selline situatsioon, et Eesti majandus praktiliselt kidus. Majanduskasv oli ainult paari protsendi juures. SKP lõhet ei olnud. See tähendas, et eelarve seisukohast oleks pidanud andma sellise järelduse, et struktuurne positsioon võrdub nominaalne positsioon. Sest tsüklit ei olegi. Meil tegelik SKP on oma potentsiaalil ja mingit tsüklilist ülepaisutamist või alalaekumist tulude mõttes ei ole ja kuludes oleme ka oma optimaalsel tasemel," rääkis Kattai.

"Me ei pidanud seda korrektseks, sest samal ajal palgatulu oli selgelt üle oma pikaajalise trendi. Maksulaekumine valitsuse jaoks selgelt suurem. Seetõttu me üksikute maksude puhul võtsime eraldi ette, mis on nende pikaajaline väärtus ja kui palju on nende laekumine sellest eemale liikunud. Tol hetkel oli see metoodiliselt selgelt täpsem. Parem selgitada, kust me võtame oma numbri, et makse laekub rohkem kui pikal perioodil võiks valitsus seda oodata. Me oleme jäänud kindlaks oma meetodile ka praegu. Vahe on selles, et aeg on lihtsalt edasi läinud. Nüüd on SKP lõhe suurem ja ta näitab vahet nominaalse eelarvepositsiooni ja struktuurse vahel suuremana kui meil. Me ütleme, et maksulaekumise ülepaisutamine enam nii suures osas aset ei leia," lisas Kattai.

Rahandusministeerium nõustub, et mõned aastad tagasi oli Eesti Panga metoodika parem ja andis selgemat tulemust. "Nende metoodika eelis on selles, et nad said kiiremat maksulaekumise kasvu paremini arvesse võtta. Tänapäeval see nii suur eelis enam ei ole," ütles Lõhmuste ja lisas, et samuti võib olla probleemne SKP lõhelt otse laekumisi hinnata, sest praktikas see seos üks-ühele ei ole.

Hindamine ei ole kuigi täpne

Lõhmuste sõnul on igal juhul struktuurse tasakaalu hinnangud suurte veapiiridega. "Euroopa Komisjoni juures oli tehniline töögrupp, mis potentsiaalse kasvu hindamise metoodikatega tegeleb. Luksemburglased olid endale välja arvutanud, kui suur see viga siis on. Näiteks SKP lõhe puhul nad leidsid, et see viga on tegelikult hästi suur," ütles Lõhmuste.

"Kui me näiteks saame hinnangu 0, siis tegelikult SKP lõhe on 95-protsendilise tõenäosusega kas -3 või +3 vahel. Need on usalduspiirid, kui täpne või ebatäpne see SKP hinnang on. Tegelikult see on hästi suur. Mõeldes, et milline see eelarvepositsioon on, mida peaks selle järgi sihtima, siis seal on hästi suur lõtk. Hinnangud on tegelikult reaalajas väga ebakindlad," ütles Lõhmuste. "Me ise ei ole Eesti puhul välja arvutanud kui suur see vea piir on, aga tõenäoliselt ei ole see väiksem kui Luksemburgi puhul."

Et struktuurse eelarvetasakaalu hinnang ei ole kuigi täpne, nõustub ka Eesti Pank.

"Paraku ta on ebatäpne. Ma ei saa seda eitada. Seda ei ole ausalt öeldes mitte keegi eitanud. Seda on kritiseeritud väga laialt," rääkis Kattai.

"Kõik mõistavad, et kontseptuaalselt struktuurse positsiooni kaudu eelarvepoliitika stabiilsuse hindamine on õige, seal ei ole mõtet vaielda. Kui me tahame jätkusuutlikkust hinnata, siis kui me võtame selleks tsükli mõju maha ja saame struktuurse tasakaalu, siis kontseptuaalselt kõik on fantastiline. Häda on selles, et me ei suuda piisavalt täpselt igal võimalikul hetkel majandustsükli ulatust mõõta," ütles Kattai.