Vakra sõnul on mullu sügisel tööd alustanud Äänekoski tehas võrreldav Eestisse kavandatava puidurafineerimistehasega.

Vakra rääkis, et Äänekoskis on tselluloositehas olnud alates aastast 1937, mida on mitu korda uuendatud. Viimase tehasega on keskkonna olukord paranenud.

"Kui vaadata keskkonda, siis on näha ja piltide pealt meile ka näidati, et 25-30 aastat tagasi oli sama jõgi, kust täna vett võetakse, ujumiskõlbmatu, siin ei ujunud ka kalad ehk keskkonnareostus oli tohutu. Kui vaadata tänast tehast, siis see keskkonnareostus on vähenenud, see on olematu, siin on kalad, inimesed saavad ujuda," rääkis Vakra.

"Mõte on väga selge - keskkonnaolukorda on parendatud ja seetõttu on inimestel ka kohalik toetus, et see tehas siin pidevalt jätkaks oma toiminguid, et siin oleksid töökohad ehk ajalooline järjepidevus on see märksõna," lisas ta.

Vakra kinnitusel on Äänekoski tehase puhul igas planeeringufaasis pidevalt kohalikke elanikke kaasatud.

"Ei saa rajada tehast ülevalt alla, ei saa panna jõgesid tagurpidi voolama ehk kõige olulisem on see, et kohalikud inimesed ise peavad seda tehast soovima, teisalt kohalik omavalitsus peab seda soovima ja alles siis on võimalik planeeringutega edasi minna. Mulle tundub, et siin on küll hakatud Eestis asja valest otsast tegema. Kõige olulisem on, kas kohalikud inimesed seda tehast soovivad või mitte," rääkis Vakra.

Ta märkis, et kuna Äänekoski tehase rajamisel on keskkonnaolukorda parandatud, siis on sellele ka inimeste poolt positiivne vastuvõtt. Vakra hinnangul oleks Eestis sellise tehase rajamiseks üks võimalik asukoht Ida-Virumaa.

"Üheks võimalikuks kohaks oleks Eesti kontekstis Ida-Virumaa, kus täna kõige kahjulikum Eesti rasketööstuse - põlevkivi - saaks näiteks asendada tänapäevase tehnoloogiaga, kus oleks ta taastuv energeetika märksõnaks," ütles Vakra.

Äänekoski kaasaegsel tehnoloogial põhinev uus biotoodete tehas hakkas tööle mullu sügisel. See ehitati samas kohas 1985. aastal rajatud tselluloositehase asemele. Uus tehas annab toodangut 1,3 miljonit tonni aastas, mis on kolm korda suurem vana tehase toodangumahust.

Ka keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ütles, et Äänekoski tehase ümbruses elavad inimesed on õnnelikud, et neil selliseid tööstusettevõtteid on.

Lisaks on Pallingu sõnul olnud Soome strateegiline valik see, et väärindada puitu nii, et saada sellest kätte kogu maksimaalne väärtus.

"Ma arvan, et see on selles mõttes hea asi, mida ka Eesti oma biomajanduse strateegias võiks tulevikus jälgida," sõnas Palling.

Metsa Fibre tegevjuht Ismo Nousiainen ja arendusjuht Matti Toivonen rõhutasid kohtumisel, et tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat, mis tagab nii õhu kui ka veekeskkonna puhtuse.

Kohtumisel Kesk-Soome majandusarengu, transpordi ja keskkonnakeskuses rõhutati, et Äänekoski tehase edukuse aluseks on olnud põhjalik planeerimisprotsess ja hea koostöö piirkonna elanikega, kellele on loodud hästi tasustatud töökohad.

Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil osalesid lisaks Rainer Vakrale ja Kalle Pallingule ka teised keskkonnakomisjoni liikmed Terje Trei, Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja ja Meelis Mälberg ning keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.