Eesti Pank: siinsete pankade riskid ei ole kasvanud ({{commentsTotal}})

Eesti Panga president Ardo Hansson.
Eesti Panga president Ardo Hansson. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Pank ei suurendanud 2017. aastal toimunud korraliste hindamiste käigus kommertspankade riske maandavat vastutsüklilist kapitalipuhvrit, leides, et riskinäitajad ei ole kasvanud.

"Kord kvartalis hindab Eesti Pank vajadust kehtestada pankadele vastutsükliline kapitalipuhver," märkis keskpank esmaspäeval avaldatud 2017. aasta aruandes. "Kõigil neljal korral otsustati jätta puhvrimäär Eesti residentidele antud laenude ja muude nõuete osas 0 protsendi tasemele."

Vastutsüklilise kapitalipuhvriga nõuab keskpank pankadelt kiire laenukasvu perioodil lisakapitali ja finantstsükli languse korral puhvrinõuet vähendatakse. Finantstsükli kasvu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad pangad katta stressiperioodil tekkida võivaid kahjumeid ja jätkata laenude andmist.

"Otsus puhvri määra mitte muuta tulenes eelkõige sellest, et reaalsektori võlakoormus ehk ettevõtete ja majapidamiste võla ning nominaalse sisemajanduse koguprodukti suhtarv eelneva aastaga võrreldes ei kasvanud. Võlakoormuse vähenemine tulenes peamiselt ettevõtete võlakohustuste tagasihoidlikust kasvust. Kuigi laenamine Eestis tegutsevatest pankadest 2017. aastal kasvas, püsis ettevõtete välismaiste võlakohustuste maht ja valdusfirmade kaudu rahastamine üsna muutumatuna. /.../ Määra mittemuutmist toetas ka see, et pankade laenustandardid ja -tingimused ei olnud leebemaks muutunud ja pankade finantsvõimendus ei suurenenud," selgitas Eesti Pank.

Mullu otsustas Eesti Pank lisada Eesti finantssüsteemi suhtes oluliste krediidiasutuste hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga.

"Võrreldes aastataguse hindamisega LHV Panga turuosa kasvas ja roll finantssüsteemis suurenes. Sellest tulenevalt kehtestas Eesti Pank AS-ile LHV Pank alates 1. jaanuarist 2018 0,5 protsendi suuruse lisapuhvri nõude," märkis keskpank.

Swedbankile ja SEB Pangale otsustas Eesti Pank jätta kehtima kahe protsendi suuruse puhvri määra.

Täiendavad kapitalipuhvrid olulise turuosaga pankadele aitavad suurendada nende toimekindlust, vähendades seeläbi riske finantssüsteemi ja majanduse toimimisele laiemalt. Eesti Pank hindab kehtestatud puhvrimäärade asjakohasust ja täiendavate süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrite vajadust igal aastal, lähtudes Eesti pangandussüsteemis toimuvast.

2017. aastal hindas Eesti Pank finantsstabiilsust ohustavad riskid sarnaselt eelmise aastaga väikeseks. Riske vähendab pangandussektori suur omakapital ja Eesti ettevõtete ning majapidamiste hea finantsseis.

Kolm peamist riski jäid samaks mis aasta tagasi.

"Suurimaks riskiks kerkis Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, millega kaasnevalt võib suureneda Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk ning väheneda Eesti eksportivate ettevõtete tulud ja sellest tulenevalt halveneda nende laenumaksevõime," selgitas Eesti Pank. "Peamiselt Rootsis, aga ka Norras on kinnisvarahinnad kasvanud laenamise toel tempokalt juba aastaid, kuid 2017. aastal hakkasid need vähehaaval langema. Senise kinnisvarahindade kiire kasvu asendumine mõningase langusega Rootsis on olnud siiski pigem Eesti finantsstabiilsuse riski vähendava mõjuga."

Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemise ja sellega kaasneva maksevõime halvenemise risk vähenes, kuna väliskeskkond paranes ja majanduskasvu toel ettevõtete müügitulu suurenes. Samas on ettevõtete kasumlikkus suhteliselt väike ja seda piirav palgakasv võib taas kiireneda.

Kolmandaks riskiks oli Eesti kinnisvarahindade ja laenukasvu võimalik kiirenemine.

"Madalate intressimäärade toel võib kinnisvaraturg veelgi elavneda ja tuua kaasa eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasvu ning suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes," märkis Eesti Pank. "Lisaks Eesti elukondliku kinnisvara hindade kasvu või- malikule kiirenemisele on suurenenud ka ärikinnisvara finantseerimise risk, kuna viimastel aastatel on ehitatud hulgaliselt uusi büroopindu. Kõigile büroopindadele ei pruugi üürilevõtjaid jätkuda ja mõnede kinnisvaraomanike maksevõime võib halveneda. See võib ärikinnisvara investeeringuid rahastavatele pankadele tuua kaasa laenukahjumeid."



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: