Ministeerium: rahavarude hoidmine on riigile pigem kulu kui tulu ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Leonhard Foeger/Reuters/Scanpix

Keskvalitsuse reservid kahanevad eelolevail aastail üle 800 miljonilt eurolt alla 600 miljoni euroni ning presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul ei ole see hea majandusarengu tingimustes arusaadav. Rahandusministeerium põhjendab varude vähenemist sellega, et madalate intresside tõttu on reservide hoidmine pigem kulu kui tulu. 

Riigieelarve strateegias on välja toodud, et keskvalitsuse reservid olid eelmise aasta lõpus 834 miljonit eurot, kuid kahanevad tuleval aastal 579 miljoni euroni ja edasistel aastatel veelgi.

"Ajal, kui hoiuseintressid on nulli lähedal või negatiivsed, on reservide hoidmine riigile pigem kulu kui tulu," põhjendas Ott Heinapuu ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast, miks reservid heast majandusseisust hoolimata vähenevad.

"Samas tuleb riigile võetud laenudelt maksta intressi. Sellises olukorras tuleb otsustada, kas eelarve ülejäägi arvel suurendada reserve või maksta võetud laene tagasi. Viimastel aastatel oleme vähendanud riigi laenukoormust ja tõenäoliselt teeme seda ka järgmistel aastatel," lisas ta.

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles ERR-ile, et reservide kahanemine ei ole iseenesest ohtlik, kuid samas pole ka arusaadav, miks peaksid need kahanema hea majandusliku arengu ajal - oleks loomulik, kui need praegu kasvaksid.

Haigekassa reservis on 216 miljonit eurot, töötukassa reservi maht on aga 794 miljonit eurot. Vitsur märkis, et riik käsitleb juba üsna pikka aega kõiki oma reserve koos ning leiab, et nendega võib suhteliselt paindlikult toimida ja nende suurust paindlikult hinnata.

"Sellepärast ongi, et kui vaadata kõike kokku, siis see asi ei ole nii halb, kui on see 800 miljonilt alla 600 miljonile kukkumine," ütles ta. "Kui vaadata haigekassa ja töötukassa reserve, siis tuleviku vajadused on siin sellised, et nad kindlasti kasvavad ja laekumised ei saa vähemalt haigekassa puhul tulevikus enam nii suurt ülejääki anda, nii et arvan, et seal on reserv kindlasti õigustatud".

Vitsur selgitas, et kuna tervise hoidmine tulevikus kallineb, elanikkond vananeb ja töövõimeline osa sellest väheneb, siis on pikas tulevikus kindlasti selle finantseerimisel probleeme, mida ei ole lihtne lahendada, kuid mida lahendada tuleb.

Ta lisas, et mis töötukassat puudutab, siis on hea, kui reservid on olemas, aga mis nime all neid korjatakse ja kus hoitakse, on omaette küsimus. "Keegi ei oska ennustada, millised kriisid meid ees võivad oodata. Nagu ma ütlesin, reservid on reservid, reserve omada on hea," tõdes majandusnõunik.

Mullu maksis riik töötukassale ligi 300 000 eurot intressi

Haigekassa ja töötukassa pangakontod on liidetud riigi kontsernikontodega ning riigi ja kassade raha juhib ühtselt rahandusministeerium. Riigi ja töötukassa ning haigekassa vahel on sõlmitud hoiulepingud, mistõttu maksab riik hoiustatud raha eest intressi. Mullu oli töötukassale makstud intressisumma 295 067 eurot ja haigekassale 41 864 eurot.

"Töötukassa ja haigekassa teenisid 2017. aastal oma reservidelt 0,04 protsenti tulu, kuna likviidsusreservi negatiivse kuu tulususe korral rakendab rahandusministeerium neile nullprotsendilist määra," lisas Heinapuu.

Likviidsusreservi varade investeerimisel lähetutakse sellest, et võimalusel peaks saama soetatud võlakirju võimalikult kiiresti müüa ning investeeritakse üksnes väga usaldusväärsetesse väärtpaberitesse. Eelmise aasta lõpu seisuga oli likviidsusreservi maht 743 miljonit eurot ja see vähenes aastaga 42 miljoni euro võrra. Vähenemine oli tingitud riigi kontsernikonto alla kuuluvate liikmete negatiivsest rahavoost.

Likviidsusreservi aasta tulemuseks kujunes -0,01 protsenti, kuid kuna selle tulusus ületas mullu võrdlusindeksina kasutatavat rahaturu indeksi EONIA ühe kuu määra, siis võib Heinapuu sõnul järeldada, et reservi tulusus oli parem kui turu keskmine.

Aasta kokkuvõttes tootsid võlakirjad negatiivset tulu, sealjuures muutuva intressimääraga võlakirjad jäid plussi.

Vitsur: hea ideeta pole laenurahal mõtet

Eesti valitsussektori võlakoormus langeb tänavu 8,5 protsendile SKP-st, mullu oli see üheksa protsenti. Lisaks liidetakse Eesti võlakoormusele Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi mõju, mis on veidi üle kahe protsendi SKP-st ehk tervikuna langeb võlg 6,6 protsendini.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ütles eelarvestrateegiat tutvustaval pressikonverentsil, et võlakoormus jõuab varsti nulli lähedale.

Vitsuri sõnul on küsimusele, kas võla nulli langemine on läbinisti positiivne asi, keeruline vastata, sest laenude abil on ehitatud väga palju üles ja antud riikide majandusele hea kasvuimpulss.

"Võtame või kõige parema kasvuga riigi viimase umbes 50 aasta jooksul, Singapuri - seal on riigivõlg väga suur, samas on neil reservid ka väga suured, aga nad on kasutanud pidevalt võlga selleks, et oma majandust arendada ja viia järjest kõrgemale tasemele. Kuidas nad seda on teinud, on omaette küsimus, aga on tehtud," rääkis ta.

Samas lisas majandusnõunik, et kui kulutada jooksvateks ülesanneteks või projektideks, mis eriti vajalikud või kasumlikud ei ole ning kust midagi tagasi ei saada, siis ei ole selleks mõistlik laenuraha kasutada.

"Kui näiteks teha midagi hästi ilusat ja suurt, mis hakkab palju raha isegi ülalpidamiseks nõudma, siis sellisteks asjadeks ma küll raha ei laenaks," tõdes ta. "Kui ei ole head ideed, milleks laenu on vaja, et laen oleks tõesti edasiviiv, siis on parem laenu mitte võtta".

Ettevõtja Indrek Neivelt ütles teisipäevases Vikerraadio päevakommentaaris, et kui me teenime oma reservidelt märksa vähem kui on inflatsioon, siis ei ole mõtet teha ülejäägiga eelarvet ja reserve korjata.

"Meil on omal riigis väga palju valdkondi, mis raha nõuavad. Sada või kakssada miljonit on kusagil suur raha, aga riigivõla statistikas ei ole vahet, kas meil on laenukoormus 8,5 või 9 protsenti SKT-st. Me ei pea raha kuhugi kõrvale panema ja laskma inflatsioonil seda pureda. Kui kriis peaks tulema, siis võtame laenu, et kukkumist pehmendada," sõnas Neivelt.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: