Luik kohtus Kreekas presidendi ja kaitseministriga ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Jüri Luik külastas Kreekat seoses ettevalmistustega suviseks NATO tippkohtumiseks. Ta rõhutas Ateenas Euroopa julgeoleku jagamatuse põhimõtet, kinnitades et, kuigi Eesti ja Kreeka on Euroopa erinevates servades, peame me mõistma teineteise julgeolekualaseid väljakutseid.

Kohtumisel Kreeka kaitseministri Panos Kammenosega vestles kaitseminister Luik eelseisva NATO tippkohtumise põhiteemadel. Ta rõhutas vajadust leida lahendus meie regioonis asuvale liitlasüksusele jätkuvägede juurde toomise küsimusele ja korraldada selleks rahvusvahelisi õppuseid. Samuti arutati NATO ühtsuse olulisust, teatas kaitseministeerium.

"NATO esmaseks ülesandeks on ära hoida sõjalise konflikti puhkemine, selleks peab aga allianss näitama usutavat heidutust," ütles Luik.

"Väga oluline on siin NATO ühtsus. Kõik liikmesriigid peavad tundma, et nende julgeolekut võetakse tõsiselt. Eesti soovib igati kaasa aidata lõunasuunaliste ohtude vastu võitlemisele," lisas ta.

Kohtumisel arutasid kaitseministrid nii olukorda Balti mere piirkonnas kui ka olukorda Ida-Vahemere regioonis, eelkõige Süürias, Liibüas ja ka Lääne-Balkanil.

Külaskäigul Kreeka presidendi Prokopios Pavlopoulose juurde tänati Eestit panuse eest Euroopa Liidu piirivalvemissiooni FRONTEX rändekriisi ajal.

Luik kohtus ka Kreeka parlamendi välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega, kellega vesteldes keskendus Euroopa piirijulgeolekule ja mõlema riigi regionaalsele kaitsele.

Kaitseminister Luik külastas Kreeka mereväe operatsioonide keskust, kus talle räägiti mereväelistest tegevustest Vahemeres ja Kreeka mereseire võimest.

Kolmapäeva pärastlõunal esines Luik Kreeka riigikaitse kolledži kõrgema kursuse kuulatajatele ja Ateenasse akrediteeritud diplomaatilise korpuse esindajatele loenguga Eesti vaadetest NATO ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahelistele suhetele.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: