Venemaaga tülli läinud Kreeka soovib USA-lt suuremat sõjalist kohalolekut ({{commentsTotal}})

Kaitseministrid James Mattis ja Panos Kammenos Washingtonis.
Kaitseministrid James Mattis ja Panos Kammenos Washingtonis. Autor/allikas: twitter.com/ChiefPentSpox

Kreeka kaitseminister Panos Kammenos kutsus USA kolleegi James Mattisega kohtudes üles tihendama kahepoolset koostööd ning avaldas arvamust, et Washington võiks suurendada oma sõjalist kohalolekut Kreeka territooriumil.

Uudis pälvis rahvusvahelises meedias tähelepanud muuhulgas seetõttu, et NATO liikmesriikide seas on Kreekat seni peetud Venemaaga üheks paremini läbi saavaks riigiks, kuid suvest saadik on Ateena ja Moskva vahel kestnud tugev diplomaatiline pinge seoses siseriiklikusse poliitikasse sekkumisega.

"Ma tahan kinnitada, et Kreeka peab Ameerika Ühendriike strateegiliseks partneriks ja liitlaseks. Ainsaks, ma julgen öelda," sõnas teisipäeval Pentagoni külastanud Kammenos ajalehe Ekathimerini teatel.

"Kreeka jaoks on äärmiselt oluline, et USA paigutaks sõjalist ressurssi Kreeka territooriumile alalisemalt, mitte ainult Souda lahes, vaid ka Larissas, Voloses ja Alexandroupolis," lisas ta.

Pentagoni pressiteate kohaselt tänas Mattis Kammenost selle eest, et Kreeka toetab jätkuvalt kriitilise logistilise tähtsusega USA baasi Kreeta saarel Souda lahes.

Samuti kiitis Mattis Kreeka pühendumist NATO soovitud põhimõttele ehk sellele, et riigikaitsele kulutatakse vähemalt kaks protsenti SKP-st. Lisaks sõlmis Kreeka hiljuti 1,5 miljardi dollari eest leppe hävituslennukite F-16 täiustamiseks.

"Samuti tänas ta Kreeka kaitseministrit seoses viimase riigi hiljutise tegevusega võitluses Venemaa pahatahtliku tegevusega regioonis ning ministrid leppisid kokku, et Venemaad peetakse jätkuvalt vastutavaks," seisis Pentagoni pressiteates.

Pinge Kreeka ja Venemaa vahel, mis tõi kaasa ka vastastikust diplomaatide väljasaatmist, on seotud asjaoluga, et Ateena süüdistab Venemaa sisepoliitikasse sekkumises. Täpsemalt selles, et Venemaa oli üritanud mõjutada Kreeka ja Makedoonia vahel sõlmitavat kokkulepet nimevaidluse lõpetamiseks. Venemaa motiiviks on asjaolu, et nimevaidluse lõppemine võimaldab Makedoonial ehk Põhja-Makedoonial ühineda nii Euroopa Liidu kui ka NATO-ga. NATO laienemine Balkani poolsaarel on Moskvat juba aastaid häirinud.

Lisaks pole Kreeka ja USA - esimene juba ajalooliselt ning teine viimasel ajal seoses pastor Andrew Brunsoni ja Süüria kurdide teemaga - hetkel kõige paremates suhetes NATO-liitlase Türgiga.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: