Kreeka sõdurid tegid läheneva Türgi helikopteri suunas hoiatuslaske

Esmaspäeva öösel leidis aset viimaste aastate tõsisem pingeline olukord kahe NATO liikmesriigi vahel, kui Vahemeres asuva väikese Ro saare juures tulistasid Kreeka sõdurid läheneva Türgi rannavalve helikopteri suunas hoiatuslaske.
Ajalehe The Times hinnangul on tegu kõige teravama vahejuhtumiga kahe ajalooliselt pingelisi suhteid omanud riigi vahel.
Kreeka peastaabi kõneisik kaptenleitnant Manos Tzanis märkis, et intsident iseloomustab uusi ja täiendavaid valmidusmeetmeid Kreeka relvajõududes, mis on tingitud suurenenud pingetest Türgiga.
Ro saar asub Türgi rannikust vaid umbes kaheksa kilomeetri kaugusel ning esmaspäeva öösel lähenes Kreekale kuuluvale saarele madalal lennukõrgusel Türgi rannavalve helikopter. Kreeka sõduritele anti käsk teha automaatrelvadest G3 hoiatuslaske. Keegi juhtumi käigus viga ei saanud ning Türgi kopter võttis suuna tagasi.
"Mingit lendu selles piirkonnas selleks ajaks ei olnud plaanitud," selgitas Tzanis. "Meie reageerisime koheselt. Aega õhuruumi tungiva Türgi helikopteri piloodiga suhtlemiseks ei olnud."
Türgi valitsus pole juhtumit veel kommenteerinud.
Suhted kahe riigi vahel on viimasel ajal pingestunud näiteks seetõttu, et Kreeka pole andnud Ankarale välja kuut Türgi ohvitseri ja kaht sõdurit, keda kodumaa võimud süüdistavad 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatses.
Türgi võttis omakorda vahi alla kaks Kreeka piirivalvurit. Ateena teatel sattusid kaks piirivalvurit Türgi poolele eksituse käigus, täpsemalt võimalike illegaalsete piiriületajate jälgi ajades, Ankara pole aga juhtumit nii lihtsaks pidanud ja sealses meedias on mehi süüdistatud luuramises.
Pärast piirivalvurite vahistamist teatas Kreeka kaitseminister Panis Kammenos, et riigi maismaa- ja merepiiri kaitse tõhustamiseks saadetakse appi umbes 7000 sõdurit. Türgi president Resep Tayyip Erdogan aga olevat Kreeka kaitseministri sõnul hullumeelne.
Paremtsentristist opositsioonisaadik Adonis Georgiadis on aga kutsunud Kreeka valitsust üles vaoshoitusele, eriti tuleks tema hinnangul arvestada majanduslikult olulise turismihooajaga. "Mõistlikkus ei ole nõrkuse märk. See on pigem märgiks tugevusest. Türgi on praegu võitlemas mitmel rindel korraga ning Kreeka saa sellest ainult kaotada, kui ta laseb end sellesse kriisi tõmmata," nentis ta.
Viimati leidis sarnane vastasseis Türgi ja Kreeka vahel aset 1996. aastal, kui püsiva elanikkonnata vaidlusalustel Imia saartel maabusid mõlema riigi sõdurid. Tõsisem konflikt hoiti tookord ära eelkõige tänu USA vahendajatele. Kreeka ja Türgi vaidlevad piirkonnas ka teiste saarte pärast ning sellel vaidlusel on oluline mõõde, sest tegu on maavaraderikka piirkonnaga.
Toimetaja: Laur Viirand