NATO tippkohtumisel sõnastatud ühtsus ehitati sügavate erimeelsuste peale ({{commentsTotal}})

Barack Obama.
Barack Obama. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Laupäeval lõppenud NATO tippkohtumine, mille järelkajades on kõlanud kõigi riigijuhtide, kaasa arvatud Taavi Rõivase kiidulaul alliansi ühtsusele, ei kulgenud siiski täielikus üksmeeles. Liitlasriikide sisepoliitika mõjutab üha enam nende ühist välispoliitikat.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras tegi tippkohtumisel katse lõpetada sanktsioone Venemaale, kuid USA president Barack Obama lõpetas selle ürituse otsustavalt, vahendas Financial Times.

Varssavis toimunud NATO tippkohtumine oli esimene täiskogu istung pärast 2014. aastat. Arvamused suhtumises Moskvasse on alliansi liikmete seas hakanud polariseeruma.

Ehkki NATO on sõjaline jõud, mis tegutseb kokkulepitud dokumentide alusel, mõjutab selle 29 liikmesriigi ühtust, mida diplomaadid julgeolekuriskide kasvades koos püüavad hoida, just liikmesriikide endi poliitika.

Seisukohad muutuvad vastavalt publikule

Tippkohtumise eel süüdistas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande rõhutas aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.

NATO kõrged ametnikud aga väitsid, et need väljaütlemised olid etendus oma kodupublikule, sest näiteks president Hollande olla suletud uste taga olnud "täiesti teine inimene", nagu väitis üks ametnik.

Samas aga tunnistas teine NATO ametnik, et liikmesriikide sisepoliitika ongi asunud üha enam välispoliitikat mõjutama, nagu juhtus ka Suurbritannia hääletusega.

Ida-Euroopa on kärsitu

NATO idapoolsed riigid, kes on Venemaa suhtes kõige jäigemal positsioonil olnud, on aga muutunud üha rahutumaks.

Ühe NATO-sse kuuluva Ida-Euroopa riigi kaitseminister oli teatanud, et prantslased on kogu protsessis kõige vastalisemad olnud. Anonüümseks jäänud kaitseministri kinnitusel oli Prantsusmaa üritanud vähendada Baltimaadesse ja Poola saadetavate vägede suurust, samuti oli Prantsusmaa väitnud, et puudub vajadus NATO õhuturbeks Poolas.

Ministri väitel on Prantsusmaa seisukohad problemaatilisemadki kui Saksamaa oma, sest prantslased ei püüagi Ida-Euroopa riikidega häid suhteid sisse seada.

Leedu välisminister ja endine kaitseminister Linas Linkevicius tõdes, et püüded mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suunal avada on endiselt päevakorral. "Ma ei tea, mitu äratuskella peab enne tirisema, kui päriselt üles äratakse - küllap on see riigiti erinev, kuid siiani pole ärkamist veel vajalikul määral toimunud," oli Linkevicius kriitiline.

Brexit oli põhiküsimus

Suurbritannia lahkumine EL-ist nõrgestab nende positsioone ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes jäigema joone hoidjaist.

"Brexiti protsessist ei ole võitjaid," kommenteeris ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.

"Kõik kaotavad. Euroopa Liit kaotab, Eesti kaotab, Suurbritannia kaotab. Ja me kaotame selle sõna otseses mõttes. Me kaotame väga lähedase liitlase EL-is, kes jagab meie seisukohti ja vaateid julgeolekuküsimuses suuremal määral kui nii mõnigi teine riik," tõdes Kaljurand.

Briti välisministri Philip Hammondi kinnitusel oli Brexit ainus teema, mis tal teiste partneritega Varssavis jutuks tuli. Ka tema muretses, mis saab EL-i seisukohtadest Venemaa suhtes, kui britid selles mängus enam kaasa ei löö, kuivõrd just Suurbritannia on koos hoidnud EL-i ühtsust Venemaa küsimuses, tasakaalustades Saksamaa ja Prantsusmaa aeg-ajalt äärmustesse kalduvaid seisukohti.

Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama, kellele jäi ühtsuse küsimuses viimane sõna.

"Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla "tavapärast lähenemist". Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati," rõhutas Obama.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: