Gröönimaa valitsus kaotas valimistel toetust, kuid osutus siiski võitjaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Gröönimaa peaminister Kim Kielsen valimisjaoskonnas.
Gröönimaa peaminister Kim Kielsen valimisjaoskonnas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Gröönimaa peaministri Kim Kielseni sotsiaaldemokraatlik erakond Siumut säilitas teisipäeval toimunud valimistel suurima erakonna positsiooni, kuigi kaotas eelmiste valimistega võrreldes toetust.

Siumut kogus 27,2 protsenti häältest, neli aastat tagasi oli toetus aga 34 protsenti, vahendasid Reuters ja Yle.

Teise koha säilitas Siumuti koalitsioonipartner, vasakroheline Inuit Ataqatigiit (IA), mille häältesaak langes 25,5 protsendini.

Toetust aga kasvatas kolmanda koha kindlustanud tsentristlik erakond Demokraterne, mis sai 19,6 protsenti häältest.

Valimistest võttis osa kokku seitse parteid ja vaid kõige uuem neist - vähese toetusega Koostööpartei - ei toeta iseseisvumist. Demokraterne on küll kahest senisest valitsusparteist iseseisvuse küsimustes mõõdukam.

Tõenäoliselt jätkab peaministrina Kielsen.

Samuti on tõenäoline, et kuigi iseseisvuse temaatika pälvis valimiste ajal palju tähelepanu, eriti välisriikide meedias, mingeid konkreetseid samme täielikuks iseseisvumiseks tulevane Gröönimaa valitsus astuma ei hakka.

Eelkõige ootavad valijad majanduslike ja sotsiaalsete küsimuste lahendamist ning nende probleemide ületamiseks vajab 56 000 elanikuga piirkond paratamatult Taani abi.

Gröönimaa kuulub Taani kuningriigi koosseisu, kuid 2009. aastal heaks kiidetud seaduse kohaselt on saarel ulatuslik autonoomia. Nn üks riik, kaks süsteemi tähendab sisuliselt seda, et Taani valitsus vastutab vaid välis- ja julgeolekupoliitika eest.

Kuigi suurem osa erakondadest toetab iseseisvat Gröönimaad, pole keegi mingit praktilist ajakava selle eesmärgi saavutamiseks koostanud.

Praegu annab Taani igal aastal Gröönimaale ligi 500 miljoni euro suurust toetust, mis moodustab 60 protsenti kohalikust eelarvest. Ülejäänud tulu laekub Gröönimaa eelarvesse peamiselt kalandussektorist. See tähendab, et ilma Taani toetuseta kukuks Gröönimaa senine majandus ilmselt kokku ning geograafiliselt Ameerikas asuvast saarest (ja mõnest samuti Gröönimaa omavalitsuse hulka kuuluvast väiksemast saarest) saaks üks Euroopa vaesemaid riike. Samuti tekitaks tulevase riigi jaoks tõsiseid halduslikke väljakutseid asjaolu, et tegu on maailma kõige hõredama asustusega piirkonnaga.

Kusjuures saare infrastruktuuri kaasajastamine on Gröönimaa valitsuse jaoks suureks väljakutseks ka Taani koosseisus jätkates. Samuti tuleb teha palju tööd hariduskorralduses ning põliselanike inuitide kogukondade sotsiaalprobleemide lahendamisel.

Arvamusküsitlused prognoosid samuti, et valimistel saavutavad võidu senised valitsusparteid, peamiseks küsimuseks oligi vaid nende omavaheline konkurents ehk see, kumb neist esikoha saavutab.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: