WSJ: Trump on rääkinud Gröönimaa ostmisest USA-le ({{commentsTotal}})

{{1565938680000 | amCalendar}}
Foto: AP/Scanpix

USA presidenti Donald Trumpi huvitab Taanile kuuluva Gröönimaa ostmine USA-le, kirjutab leht Wall Street Journal (WSJ).

Lehe allikate sõnul on president käinud ostuidee oma nõunikele välja korduvalt, kuid erineva tõsidusastmega.

Mõned Trumpi nõunikud toetavad ideed, sest maailma suurimal saarel Gröönimaal on palju maavarasid ja asub strateegiliselt tähtsas kohas.

Teised nõunikud aga peavad ideed uitmõtteks, mis ei vii kuhugi.

Väljaspool Valget Maja asuvate inimeste sõnul sarnaneks Gröönimaa ost Alaska kunagisele ostule ning annaks olulist lisa Trumpi pärandile.

Gröönimaa on Taanile kuuluv omavalitsuslik piirkond, mis jääb kultuuriliselt Euroopasse, aga geograafiliselt Põhja-Ameerikasse. Euroopa Liitu ta ei kuulu.

Gröönimaa on suuresti autonoomne, kuid selle välis- ja julgeolekupoliitika otsustatakse Kopenhaagenis.

Kuigi saarel on ruutkilomeetreid 2,1 miljonit, siis elab seal vaid umbes 56 000 inimest. Enamik saarest on jää all.

Saarel on tõepoolest palju loodusvarasid, kuid Gröönimaa majandus on Taanist väga sõltuv. Gröönimaa eelarvest pea 60 protsenti - 591 miljonit dollarit - maksab Taani.

USA ametnikud peavad Gröönimaad USA riikliku julgeoleku jaoks tähtsaks. Taani ja USA sõlmisid aastakümneid tagasi kaitseleppe, mis annab USA sõjaväele Gröönimaal sisuliselt piiramatud õigused ning seal asub USA kõige põhjapoolsem baas - Thule õhuväebaas.

Seal asub USA ballistiliste rakettide varajasse hoiatussüsteemi kuuluv radarijaam. Baasi kasutavad ka USA õhuväe kosmosejuhatus ning Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus (NORAD).

USA on proovinud Gröönimaad Taanilt osta kaks korda. Esimene katse jäi 1867. aastasse, kui USA välisministeerium asus uurima Gröönimaa ja Islandi ostmist. Teine katse oli 1946. aastal, kui president Harry Truman pakkus Taanile saare eest 100 miljonit dollarit. Taani ütles pakkumisele ära.

WSJ ühe allika sõnul ütles Trump eelmisel kevadel ühel õhtusöögil, et keegi olevat talle ühel ümarlaual öelnud, et Taanil on raskusi Gröönimaa ülalpidamisega ning et ta võiks kaaluda saare äraostmist.

"Mida teie sellest arvate?" küsis ta allika sõnul einestajatelt. "Kas arvate, et see võiks toimida?"

Allika sõnul oli see pigem nali ja soov vihjata, et "olen nii võimas, et võiksin riigi välja osta". Allikas lisas, et kuna Trump pole ideed kampaaniaüritusel välja käinud, siis ilmselt ta ostu tõsiselt ei kaalu.

WSJ andmeil on Trump esitanud sarnaseid küsimusi mitmel õhtusöögil ja vestluses.

Kahe allika sõnul palus president Valge Maja nõunikel asja uurida, kas USA üldse saab Gröönimaad osta.

Valge Maja, USA välisministeerium, Taani suursaatkond USA-s ning Gröönimaa peaministri kantselei WSJ-le asja ei kommenteerinud.

Trumpil seisab ees visiit Taani ning ta läheb sinna septembris.

Gröönimaa välisminister: me ei ole müügiks

Gröönimaa välisminister Ane Lone Bagger teatas kommentaariks, et maailma suurim saar ei ole müügiks.

"Me oleme avatud äritegevuseks, kuid me ei ole müügiks," rõhutas minister Reutersi teatel.

Yle vahendab samal ajal Taani meediat ning nendib, et sealses avalikkuses on uudis võetud vastu kui absurdne nali. Sõna on võtnud ka mitmed tuntud poliitikud.

Näiteks paremliberaalist eelmine peaminister Lars Lokke Rasmussen teatas Twitteris, et tegemist on valel aastaajal tehtud aprillinaljaga.

"Loodetavasti on see nali, sest mõte on kohutav ja groteskne. Olen kindel, et see oleks tegelikult suur kaotus nii Gröönimaale kui ka Taanile," arvas sotsiaalliberaalist endine välisminister Martin Lidegaard.

Paremäärmuslikuks peetud erakonna Taani Rahvapartei esindaja Soren Espersen omakorda märkis, et kui USA president sellist plaani tõsimeeli kaalub, on see tõestuseks, et Trump on päriselt hulluks läinud.

Uuring: valdav osa Gröönimaa elanikest tunnistab, et kliimamuutus mõjutab nende igapäevaelu

Värske arvamusküsitluse kohaselt on suurem osa Gröönimaa elanikest puutunud oma igapäevaelus kokku kliimamuutuse mõjudega, vahendas sel nädalal Guardian.

Uuringust selgub, et 92 protsenti Gröönimaa elanikest usub, et kliima on soojenemas, ning üle 80 protsendi peab seda oma elu oluliseks mõjutajaks. Iga viies inimene tunnistas, et kliimamuutus on nende elu äärmiselt tugevalt mõjutanud.

Suuremate mõjudena nimetati merejää kadumist või nõrgenemist, mis teeb liikumise raskemaks, igikeltsa sulamist ja raskelt prognoositavaid ilmaolusid. Osa pidas tõsiseks ohuks ka seda, et jää taandumise tõttu liiguvad jääkarud nüüd maismaale lähemale.

Kuna suurem osa Gröönimaa elanikest saab märkimisväärse osa oma toidust ja elatisest jahindusest või kalandusest, leiavad nad, et kliimamuutus kahjustab seda eluviisi. Samas leiavad mõned ka positiivseid mõjusid - näiteks on mainitud põllumajanduse, laevatranspordi, turismi ja kaevandamise lihtsustumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: