Vanemaealisi tõrjutakse tööturul nii madalamate ametikohtade kui madalama palga kaudu. Ühest küljest on eakamatel inimestel keeruline tööle saada, aga kui nad seal ka juba on, ei soovi tööandjad neisse üldjuhul investeerida: näiteks ei pakuta neile ametikõrgendust ega koolitusi, märkis üle 50aastaste olukorda tööturul uurinud Avatud Ühiskonna Instituudi juht Iris Pettai.

Kuna eaga käib kaasas hulk stereotüüpe, süvendavad need inimeste madalat enesehinnangut, mis takistavad saates kõnelenud ekspertide sõnul paljusid inimesi tööle kandideerimast isegi siis, kui neid konkreetselt kandideerima kutsutakse.

Ühe põhjusena nooremate töötajate eelistamisel nimetati noorte värskemaid oskusi uute tehnoloogiate kasutamisel, mis seab nad eelisseisu näiteks IT-sektoris. Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum tõi välja, et samas on ka avalikus sektoris töötajate keskmine vanus noorem kui tööturul üleüldiselt.

Saates osalejad tõid välja, et vanemad inimesed on tihtipeale stabiilsemad, suurema elukogemusega, kohusetundlikumad ja tähelepanelikumad. Probleem kipub aga olema selles, et inimesed eelistavad töötada koos endasugustega, niisiis kalduvad ka organisatsioonid olema homogeensed. Näiteks noorel juhil on tõenäoliselt suurem soov võtta tööle noori inimesi. Mitmekesisuse jaoks tuleb eraldi vaeva näha ning selleks on sadakond avaliku-, era- ja vabasektori asutust liitunud Eestis mitmekesisuse kokkuleppega, mis väärtustab erisugust töökollektiivi.

Detailsemat arutelu saab tagantjärele lugeda saate jooksul peetud otseblogist.

Saate sissejuhatuses rääkis 52-aastane Piret Masso, kuidas ta pole hoolimata oma väga pikast rahvusvahelisest töökogemusest leidnud juba üle aasta Eestis tööd, peale seda, kui naasis siia Rootsist.

Endiselt saate kaasa rääkida, kui lisate sotsiaalmeedias oma postitustele #suudpuhtaks. Avatud on ka selle artikli kommentaarium.

#Suudpuhtaks Tweets