Aastateks 2021-2027 plaanitav eelarve on Suurbritannia lahkumise tõttu kogusummas väiksem. Iga liikmesriigi panus eelarvesse võib aga veidi suurenenda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti tahab uuel eelarveperioodil saada Euroopa Liidult jätkuvalt tuge suurprojektidele. Kuna aastate jooksul on Eesti muutunud jõukamaks ja järgnevatel aastatel ei paigutu me tõenäoliselt enam vaeste, vaid üleminekuriikide hulka, siis on eesmärgiks, et seniste toetuste vähenemine ei toimuks järsku vaid järk-järgult.

Klen Jäärats ütles, et suuri muudatusi eurorahade jagamisel ei maksa seekord oodata.

"Laias laastus, ma usun, et siin ei maksa suurt revolutsiooni oodata. Küll aga, jah, arvestatakse objektiiveid tingimusi tööpuuduse ja majanduslanguse puhul, millest on ka Eesti omal ajal tuge saanud. Aga see pole kuidagi põhi-lõuna teema. Majandus on tsükliline, kes teab, mis on aastal 2022, 2023 või 2024, kui selline olukord võib tabada ühte või teist liikmesriiki," rääkis Jäärats.