Eurotoetuse tagasinõudmiseni võib viia väikseimgi eksimus ({{commentsTotal}})

Kui päästeamet ostis endale eurorahade toel nii konteiner-, paak- kui põhiautosid, seati tingimuseks, et ettevõte, kes oma autosid pakub, peab olema sarnaseid masinaid müünud ka varem Soome, Rootsi, Norrasse või Eestisse.
Kui päästeamet ostis endale eurorahade toel nii konteiner-, paak- kui põhiautosid, seati tingimuseks, et ettevõte, kes oma autosid pakub, peab olema sarnaseid masinaid müünud ka varem Soome, Rootsi, Norrasse või Eestisse. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Need, kes saavad mõne projekti jaoks eurotoetust ega taha sellest ilma jääda, peavad olema üha tähelepanelikumad. Euroopa Komisjon seatud reeglid on muutunud järjest täpsemaks ja tagasinõude võib tuua ka väike viga riigihankes.

Tehnilise Järelevalve Amet on euroraha jagamise üks rakendusüksusi, mis tähendab, et kui raha läheb teedesse või transporti, tuleb just neil kontrollida, et kõik toetusesaajad Euroopa Komisjoni reeglitest rangelt kinni peaksid.

Hiljuti tegi rahandusministeerium ametile auditi ja märkis, et mitmes riigihankes on reeglitest pisut mööda vaadatud ja nüüd tuleks ametil osa rahast tagasi nõuda. Näiteks Tartu linnalt peaks amet tagasi küsima 480 000 eurot ehk kümnendiku saadud toetusest. Toetuse sai Tartu oma idapoolse ümbersõidu kolmanda etapi ehitamiseks.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli ütles, et Tartu riigihankest leidsid audiitorid kaks viga. Esiteks nõuti hankes osalejatelt konkreetsete standardite täitmist ja kohe selle järele ei kirjutatud, et kes soovib, võib pakkuda ka midagi standardiga samaväärselt.

"Taust on seal siis sellest, et muidu piiratakse turg ära nende konkreetsete tootestandardite või lähenemise standarditega. Ja ettevõttel, kes teiste standardite alusel toimetab, aga samaväärselt töö tehtud saab, ei võimalda see hankes osaleda," rääkis Siruli.

Teiseks ootas linn hankes osalejatelt, et nende projektijuhil oleks kogemus konkreetset tüüpi FIDIC lepingutega.

"FIDIC on selline standardleping, mida ehitajad, tellijad ja omanikujärelevalve tavaliselt kasutavad. Aga jällegi, neid lepingutüüpe on ju erinevaid ja ei saa öelda, et peaks kindlasti FIDICut tundma. Muidu need, kes varasemalt FIDICu all töötanud pole, ei saagi osalema tulla," selgitas Siruli.

Tehnilise Järelevalve Ameti transporditeenistuse juhataja Heigo Saare rõhutas, et ministeeriumi soovitus ei pane ametile kohustust raha kohe tagasi nõuda, vaid esmalt tuleb väidetavaid rikkumisi veel põhjalikumalt uurida.

"Täna, kui me oleme neid hanke tingimusi ja tulemusi kooskõlastanud, siis oleme ikkagi parimas teadmises olnud veendunud, et ei ole need tingimused olnud liialt piiravad," märkis Saare.

Euroopa Komisjon on üha nõudlikum

Ka oma kirjalikus kommentaaris leiab Tehnilise Järelevalve Amet, et rahandusministeeriumi tähelepanekud on pigem formaalsed kui sisulised. Näiteks, Tartu linna korraldatud hanke üldosas oli konkreetselt kirjas "Hankija poolt tehnilises kirjelduses viidatud materjalide, detailide, toodete jne puhul võib kasutada samaväärseid materjale, detaile, tooteid jne." Et "jne" asemel võinuks kirjas olla ka "stantardid", sellega amet nõustub. Mis aga puutub FIDIC lepingu tundmisse, siis seda on erinevates riigihangetes nõutud juba aastaid. Aga selle aasta alguses, ammu pärast Tartu korraldatud riigihanget, teatasid rahandusministeeriumi audiitorid, et FIDICu tundmist ei maksa hanketingimustesse enam panna.

"Niipalju saab öelda küll, et reeglite tõlgendamise koha pealt läheb asi järjest karmimaks ja rangemaks. Küsimus ei ole selles, et reegel on muutunud. Küsimus on selles, et selle reegli alusel otsitakse vead üles suhteliselt rangemalt," ütles Siruli.

Ka Heigo Saare tõdes, et reeglid on muutunud üha täpsemaks ja nii eurotoetuse saajatel kui rakendusüksustel tuleb olla järjest tähelepanelikum. Sellele viitab ka eurotoetuste kasutamise veamäär. Alguses, kui eurotoetused Eestisse jõudsid, tarvitati neid küllalt meelevaldselt. See tähendas, et erinevate auditite ja kontrollide järel tuli raha tagasimaksmist ette üsna tihti. Sellest õpiti, vigu tehti vähem ja selle võrra jäi vähemaks ka tagasinõudeid. Aga viimase paari aasta jooksul kohtab vigu riigihangetes jälle pisut rohkem.

"Suuremate hangete puhul oleme ka rakendusüksustele soovitanud, et nad võivad kaaluda ka eelkontrolli tegemist. Et dokumentidesse poleks jäänud asjatuid piiravaid nõudeid sisse. Üks väike nüanss võib määrata suhteliselt palju," ütles Saare.

Kaul Siruli tõi näite ka selgest lohakusveast, kui eurotoetuse kasutamiseks riigihanget tehes seati tingimustesse, et hankes osaleva ettevõtte projektijuhil peab olema bakalaureuse kraad. Iseenesest võib niisuguse tingimuse seada, aga bakalaureuse kraadi mõiste on eri aegadel ja riikides erinev. Sestap lisati hanketingimustesse viide määrusele, mis võrdsustab nõukogude ajal välja antud kõrghariduse kraadid praeguste kraadidega. Küll aga ei viidatud sellele määrusele, mis võrdustab teiste Euroopa Liidu riikide ja Eesti kõrghariduskraade.

"Ja selle peale Euroopa Komisjon küsis, et kas te tõesti tahate saada bakalaureuse kraadiga projektijuhte ainult isikute hulgast, kes on selle omandanud Nõukogude Liidus. Ja kuigi see võib tunduda absurdne, et vaevalt hankija seda tahtis, ütles komisjon, et selline asi võib olla väga piirav."

Maanteeametit ähvardab enam kui kahe miljoni eurone tagasinõuenõue

See, et toetusraha jagamist kontrolliv rakendusüksus ja rahandusministeeriumi audiitorid eri meelt on, pole sugugi esmakordne. 2016. aasta lõpus teatasid audiitorid, et riigihangete reegleid on rikkunud maanteeamet. Probleem puudutas kolme eurotoetuste najal ehitatud teelõiku. Üks neist oli Tartu läänepoolse ümbersõidu esimene ehitusala ehk sisuliselt kahekilomeetrine teelõik Tartu linna ja Tähtvere valla piiril. Teelõik oli osa suuremast läänepoolsest ümbersõidust. Mure tekkis sellest, et koos esimese ehitusala hankega korraldas maanteeamet ka viienda ehitusala hanke ja nende kahe hanke kogumaksumus on ligi 13 miljonit eurot.

Niisugune summa ületab aga rahvusvahelise hanke piirmäära ning sestap ütles rahandusministeerium, et mõlemal juhul pidanuks maanteeamet korraldama just rahvusvahelise hanke ning vea tegi amet siis, kui korraldas esimesel ehitusalal tavalise riigihanke. Niisiis soovitas rahandusministeerium rakendusüksusel ehk Tehnilise Järelevalve Ametil nõuda maanteeametilt tagasi enam kui miljon eurot toetusraha. Tehnilise Järelevalve Amet ministeeriumiga ei nõustunud ja raha tagasi ei nõudnud. Ameti hinnangul asuvad erinevad ehitusalad teineteisest kaugel, hanked korraldati eraldi ja sestap polnud rahvusvaheliseks hankeks mingit vajadust.

Nagu öeldud, oli Tartu läänepoolse ümbersõidu mure üks näide kolmest. Kaks sarnast probleemi leidis rahandusministeerium ka Tallinna-Paldiski maanteelt. Kokku soovitas ministeerium tagasi nõuda enam kui kaks miljonit eurot. Nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem pole ikkagi kokkuleppele jõutud. Küll aga ütles Kaur Siruli, et ministeeriumi argumente toetab ka Euroopa Komisjon.

"Seda teemat on vaadanud veel mitmed erinevad audiitorid. Senimaani on nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Kontrollikoda olnud meie hinnangutega päri. Kontrollikoja viimased aruanded on just laekunud ja lahkamata seda juhtumit detailides, jättis Kontrollikoda samad veamäärad enda arvutustesse sisse."

Siin on oluline märkida, mis saab juhul, kui rakendusüksus ja rahandusministeeriumi audiitorid lõpuni eri seisukohtadele jäävad. Siruli sõnul peaks sel puhul sekkuma korraldusasutus ehk see, kes vastutab Eestis kõigi eurotoetuste jagamise eest. Täna on korraldusasutuse rollis Riigi Tugiteenuste Keskus ja nemad peavad kindlustama, et Eestis toimiks nii eurotoetuste väljamaksmine kui tagasinõudmine. Ja kui rakendusüksus, maanteeameti hanke puhul Tehnilise Järelevave Amet, raha tagasi nõuda ei taha, peaks korraldusasutus neid selleks sundima.

"Teatud juhtudel on võib-olla ratsionaalsem katta see kulu riigi poolt. Aga see on juba hoopis omaette protsess," märkis Siruli.

Tehnilise Järelevalve Ameti transporditeenistuse juhataja Heigo Saare on tänaseni veendunud, et maanteeamet reegleid ei rikkunud. See tähendab, et arutelud nende kahe euromiljoni üle lähevad veel edasi. Küll aga võeti rahandusministeeriumi auditist õpetust tulevikuks.

Päästeamet vaidlustab 2,8 miljoni eurose tagasinõude

Rakendusüksuse ja rahandusministeeriumi audiitorid olid eri meelt ka selle aasta märtsis, kui ministeeriumi leidis vea päästeameti sõidukihangetes. Nimelt ostis päästeamet endale eurorahade toel nii konteiner-, paak- kui põhiautosid. Kõigis riigihangetes seati tingimuseks, et ettevõte, kes oma autosid pakub, peab olema sarnaseid masinaid müünud ka varem ning mitte niisama, vaid konkreetselt Soome, Rootsi, Norrasse või Eestisse. Rahandusministeerium pidas niisugust tingimust liialt piiravaks ja soovitas rakendusüksusel (sel korral Keskkonnainvesteeringute Keskusel ehk KIK-il) osa rahast tagasi nõuda. Algul oli KIK-i seisukoht sama, mis päästeametil ehk riigihankesse seatud piirang oli põhjendatud ja raha tagasinõudmine oleks ebaõiglane. Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi on selles veendunud tänini.

"Me ei saa mitte mingil juhul leppida olukorraga, kus pool meie autoparki, näiteks olukorras, kus õues on alla 25 kraadi külma, ütleb töölepingu üles ja ei suuda sündmustele välja sõita. Seetõttu me jälgisime väga hoolega, et need, kes pakkumisele tulevad, omaksid kogemust ka karmides põhjala tingimustes," selgitas Suurkivi.

Rahandusministeerium ütles selle peale, et riigihankesse võinuks kirjutada siia sobiva kliimagrupi, kus riikide loetelu poleks lõplik. Sel puhul saanuks hankes osaleda ka need, kes on autosid tootnud näiteks Kanadasse. Tauno Suurkivi tõdes, et tagantjärgi targana oleks tõesti võinud nii teha.

"Ja nüüd uutes hangetes me tõesti nimetame põhjamaade kliimat. Me ei ole enam riikide loetelu esile toonud. Me sõnastame need tingimused erinevalt, aga nende sisu jääb ikkagi samaks."

Juba auditeeritud hangete puhul ei pruugi sellest siiski piisata, sest KIK on vahepeal meelt muutnud ja rahandusministeeriumiga nõusse jäänud. See tähendab, et päästeametile esitati 2,8 miljoni euro suurune tagasinõue.

"Me oleme endiselt arvamusel, et me ei ole konkurentsi liigselt piiranud. Kusjuures hanke jooksul ei tulnud meile üheltki Euroopa tuletõrjeautode tootja poolt kaebust, et miks nemad ei saa sellel hankel osaleda," ütles Suurkivi.

Seetõttu on päästeamet KIK-i nõude vaidlustanud. Tauno Suurkivi tõdes, et 2,8 miljonit päästeameti eelarvest ei leia.

"Me ootame ära vaidlustuse tulemused, aga kui tagasimakse nõue jõusse jääb, peab päästeamet pöörduma vabariigi valitsuse poole ning raha tuleb leida valitsuse reservist."

Lõpetuseks on oluline märkida, et tagasinõutud eurotoetused ei pruugi Eesti jaoks kaduma minna. Enne viieaastase eelarveperioodi lõppu tuleb lihtsalt leida uus projekt, mille jaoks sama raha uuesti taotleda.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: