"AK. Nädal": kriitikute hinnangul pole valitsuse eelarvepoliitikas visiooni ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui Jüri Ratase valitsus räägib, et nad ajavad tulevikku suunatud eelarvepoliitikat, siis Eestis on ka inimesi, kes arvavad, et sellel valitsusel puudub nägu ja oma visioon, märkis uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Tuntud majandusekspert, praegu tarkvarafirmas Topia töötav Kristjan Lepik ütles näiteks, et valitsuselt heakskiidu saanud eelarvestrateegia on iseloomutu. Sobiks igale tublile riigile, kelle eesmärk oleks mitte millegi erilisega välja paista.

"Tegelikult ju eelarve peaks peegeldama mingit lugu, mingit visiooni, mille põhjal siis tekivad numbrid. Aga antud juhul on justkui numbrid tekkinud ja selle eelarve koondnimi võiks olla "Lähme nüüd samamoodi edasi". Aga sellist kandvat visiooni ei ole minu arust. Tänase maailmas, tänases Euroopas oleks vaja selliseid julgemaid samme, see on justkui eelarve, mis üritab kõigile natuke meeldida ja lõpuks on kõigil natuke õlgu kehitav tunne. Et tegelikult kas või üks näide on, et Prantsuse president Emmanuel Macron hiljuti just eraldas poolteist miljardit eurot selleks, et tehisintellektiga süvendatult tegeleda," selgitas ta.

Kuigi valitsus plaanib strateegiaga eraldada teadus- ja arendustegevusele lisavahendeid 115 miljoni euro eest, ei ole see piisav, et näiteks e-riiki edendada. Lepik nentis, et Eestile nii palju tuntust toonud e-riik on võrreldes paljude teise riikidega tänaseks oma edumaad kaotamas.

"See tempo selle e-riigi minekul on justkui seisma jäänud, minu arust meil pole täna sellist poliitilist kinnitust ja tugevat rahastust, et see on meie jaoks tähtis asi," lausus ta.

Valitsus on öelnud, et nende eesmärk on ajada tasakaalus eelarvepoliitikat, asjatundjate hinnangul tulevikus eelarves tasakaalu ei ole.

Riigieelarve peaks strateegia järgi jõudma juba järgmisel aastal struktuursesse tasakaalu. Kuid sõltumatu eelarvenõukogu hinnangul on selleks püstitatud eesmärgid strateegias nii üldsõnalised ja pealiskaudsed, et seavad tasakaalu saavutamise kahtluse alla.

"Riigi eelarvestrateegias viidatakse, et relvaseadusmuudatus loob sadu uusi töökohti, mis toob kümneid miljoneid eurosid täiendavat käivet. Aga mille arvelt, kuidas see võiks juhtuda, selle kohta meil täna informatsiooni ei ole," märkis eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber.

Kunagi Tallinna Börsi juhtinud ja nüüd Finora Capitalis töötava Alberi sõnul tõi nõukogu esile, et ka tänavu ja mullu ei suutnud valitsus korralikku majanduskasvu tingimusi eelarve koostamisel ära kasutada.

"Seetõttu me näemegi, et need riskid, et tuleb puudujääk ka tulevikus, on tõepoolsest olemas ja jällegi vaadates viimast paari aastat, maksulaekumisi, kõiki neid muid asju. Need ei ole juhtunud päris nii nagu algselt on loodetud. 2017 eelarvet tehes ju eesmärgiks võeti täpselt samamoodi tasakaal, tegelikult tuli sõltuvalt arvutustest 0,3 või 0,7 protsenti SKP-st defitsiit," rääkis ta.

Küsimusele, miks valitsus selliseid nõuandeid ei kuula, vastas Alber järgnevalt: "Riigieelarve seadus ütlebki seda, et eelarvenõukogu on nõuandev organ ja valitsus võib seda kuulata, aga ta võib ka selgitada, miks ta seda ei kuula."

Eelarve on ka inimestekeskne, kinnitab valitsus, kuid vähemalt tööandjate hinnangul on raske aru saada, millisele ühiskonnagrupile see mõeldud on.

Kuigi valitsus tõstab õpetajate, päästjate ja politseinike palku, on suurettevõtja Enn Veskimägi sõnul keeruline öelda, kelle eest valitsus eelarvestrateegias seisab.

"Pigem seisab ta oma häälte eest, ettevõtjad sinna gruppi ei kuulu kahjuks," lausus Veskimägi.

Tööandjate jaoks on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti arengu kõige suurem pidur. Eestis on 13 000 täitmata töökohta. Tööandjate liidud on üritanud valitsusele selgitada, et tööjõupuudus muutub peatselt kogu ühiskonna probleemiks.

"Eesti on ainukene riik Euroopa Liidus, kellel on rändekvoot, kõik teised lahendavad asju kuidagi lihtsamalt ja täna on see, et väga mitmed Eesti ettevõtjad on registreerinud oma rendifirmad Poolas, mõned ka Leedus, kus kogu see protsess on oluliselt lihtsam ja niimoodi see renditööjõud siia Eestisse tulebki. Kui täna väidetavalt need neli- viis tuhat ehitajat lahkuksid, mis siis ehitussektoris juhtuks," toonitas Standardi juhatuse liige Veskimägi.

Alber ütles lõpetuseks, et tavapäraselt on aastaks koostatav eelarve pikaajalisest strateegiast palju täpsem. Seega selgub sügisel, millistest lubadustest järgmisel kevadel oma tööd lõpetav valitsus kinni peab.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: