Poola kohtureform on vajalik taastamaks usku riigi õigussüsteemi
Õigusametnike elitaarseks muutunud kastisüsteemi õigustatult lõhkudes ei ole S&Õ piisavat tähelepanu pööranud loodava uue kohtusüsteemi sõltumatuse tagamisele seadusandliku võimu mõjutuste ohust, leiab Heldur-Valdek Seeder oma kirjas.
Poola valitsus ütleb, et kohtureformid on vajalikud korruptsiooniga võitlemiseks ja sotsialismiaegse kaadri väljavahetamiseks. President Duda märkis reformile allkirja andes, et reformid aitavad taastada inimeste usku riigi õigussüsteemi. Kriitikud ütlevad, et kohtureformid hävitavad riigi õigussüsteemi sõltumatuse.
Enne kohtureformide heakskiitmist Poola parlamendis 2017. aasta mais arvas 63% protsenti poolakatest rahvaküsitlusel, et kohtureformid on vajalikud. 2017. aasta detsembris pidas kohtureforme vajalikuks juba 81 protsenti poolakatest.
Samas on kriitikud viidanud, et viimase 15 aasta jooksul vangistati ainult 5 kohtunikku ligi 10000st altkäemaksu võtmise paragrahvi alusel.
Kohtureformi peamised muutused
8.12.2017 kiitis Poola Seim (häältega 239-171, 24 saadikut puudus) heaks seaduseelnõu ülemkohtu reformimiseks. Olulisemad muutused Poola pressi hinnangul:
- Ülemkohtule antakse õigus omal initsiatiivil algatada erakorralist järelevalvet madalama astme kohtute 20 viimase aasta otsuste üle;
- Ülemkohtu koosseisu moodustatakse autonoomne distsiplinaarkamber, kuhu teatud osa liikmetest valib ka parlamendi ülemkoda;
- Ülemkohtu liikmete kohustuslik pensioniiga alandatakse praeguselt 70-lt aastalt 65-le, kuid riigi president saab õiguse otsustada igal üksikjuhtumil pensionile siirdumise ea individuaalne pikendamine.
Samal päeval kiideti heaks ka Kohtusüsteemi Volikogu reform eraldi hääletusel. Kohtusüsteemi Volikogu on Poolas organ, mis valib kohtunikud. Valitud kohtunikud kinnitab ametisse president. Seni koosnes Kohtusüsteemi Volikogu ametisolevatest kohtunikest. Uue süsteemi järgi saab Seim õigused hakata kohtunikkonda kujundama.
Seim hakkab valima Kohtusüsteemi Volikokku 15 liiget. Iga Seimi komisjon võib esitada kuni 9 liikmekandidaati Kohtusüsteemi Volikokku valimiseks.
Valitsev erakond Seadus ja Õiglus
Valitsev isamaaline erakond Seadus ja Õiglus (edaspidi S&Õ) asutati 2001. aastal varasema vabadusliikumise Solidaarsus baasil vendade Kaczynskite juhtimisel. 2015. aasta valimistel sai S&Õ 37,5 protsenti häältest ja tulenevalt Poola valimissüsteemist absoluutse enamuse nii Seimis kui Senatis.
S&Õ populaarsus on valitsuses olemise ajal järjepidevalt tõusnud: 2017. aastal toetas seda kuni 47 protsenti valijatest. Populaarsuselt järgmise erakonna toetus oli 16 protsenti.
„Kohtud on meie hinnangul jäänud postkommunismi kantsideks Poolas,“ ütleb Poola sisuline juht, erakonna esimees Jarosław Kaczyński.
„Kõrgeim kohus on ... see seisab nende huvide eest, kes kaitsesid vana riigikorda“, „seda juhivad vasakäärsed ja ... see on allutatud välisjõududele“. Kohtunikud on muutunud kinnistunud kastiks, eliidiks – mis vajab raputamist.
Euroopa Liidu reaktsioon
EL arusaama võtab ehk hästi kokku Bloomberg: postkommunistlikes riikides läks valimisdemokraatia juurutamine kergemalt kui õigussüsteemi demokratiseerimine.
Riik saab valimissüsteemi käivitada puhtalt lehelt, aga ta ei saa sama teha õigussüsteemiga. Isegi Teise maailmasõja järgset Saksamaad okupeerivad liitlased ei saatnud natslikke kohtuid laiali, vaid moodustasid üleminekusüsteemi järelevalve alla. Ja paljud natsirežiimi aegsed kohtunikud jäid ka hiljem ametisse.
Kohtureformi algatamist Poolas ei saa aga hinnata ka põhjendamatuks – ja näiteks naaberriigis Ukrainas võib just tagurliku ja korrumpeerunud õigussüsteemi reformimatus olla riigi arengu peamine takistus.
Ungari peaminister Viktor Orban lubas Poola kohtureformile toetust: „Kasutame kõiki Euroopa Liidu õiguslikke võimalusi näitamaks oma solidaarsust poolakatega“.
15. novembril 2017 otsustas europarlament häälteenamusega aktiveerida EL aluslepingu artikli 7 rakendamise ennetavad meetmed vastavalt artikli alapunktile 1. Hüpoteetiliselt võib aktiveerimine viia Poolalt hääleõiguse äravõtmiseni Nõukogus.
Parlamendi peamised etteheited on kahtlused võimude lahususe toimimises ja kohtumõistmise sõltumatus. Parlament kutsub Poolat üles austama Artiklis 2 loetletud Euroopa üldisi väärtusi ning nõuab:
- Mitte võtta vastu uusi seadusi, juhul kui need ei taga justiitssüsteemi sõltumatust vastavalt Euroopa Komisjoni ja Veneetsia Komisjoni soovitustele;
- Täita Euroopa Kohtu nõuet viivitamatult peatada Bialoweza ürgmetsas toimuv laiaulatuslik metsaraie;
- Austada inimeste ühinemisvabadust;
- Mõista tungivalt hukka 11.11.2017 Warssavis toimunud “ksenofoobne ja fašistlik marss";
- Teha naistele kättesaadavaks tasuta rasestumisvastased vahendid ja erakorralistelt rasestumisvastastelt vahenditelt kaotada arsti retsepti nõudmine.
Eesti, Läti ja Leedu on vastu Poola võimalikule karistamisele
9. märtsil 2018 Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid ei toeta võimalikke sanktsioone Poolale seoses kohtureformiga:
„Me mõistame Poola soovi ja vajadust läbi viia kohtureform ning kui juhtub nii, et Poola suhtes püütakse piiranguid rakendada, toetab Leedu Poola Vabariiki,“ ütles ajakirjanikele Leedu valitsusjuht Saulius Skvernelis, kes võõrustas Vilniuses Balti ja Poola peaministreid.
Sama mõtet kordas ka Läti peaminister Maris Kučinskis: „Me ei soovi, et Poola suhtes mingeid karistusi rakendataks.“
Eesti peaminister Jüri Ratas märkis, et küsimust Poola hääleõiguse piiramist EL-i istungitel ei saa isegi arutada. „Me ei või lubada, et see nii kaugele läheks, sest just dialoogi teel on meil võimalik EL-is ühine seisukoht välja töötada,“ lisas Eesti valitsusjuht.
Poola teatab valmisolekust kompromissiks Euroopa Komisjoniga
23. märtsil 2018 ütles Poola välisminister Jacek Czaputotz intervjuus Poola raadiole, et valitsus on ette valmistanud muudatuste eelnõu, et justiitssüsteem vastaks Euroopa Komisjoni ootustele. Poola on valmis vastu tulema poolele teele ja Poola ei soovi, et Euroopa Komisjon paneks artikkel 7 jõustamist hääletusele.
S&Õ on ette valmistanud paranduseelnõu kohtureformile, mille järgi:
- Justiitsminister kaotab õiguse vallandada kohtute presidente ja asepresidente ilma konsulteerimata kohtunikega ja Kohtusüsteemi Volikoguga.
- Nii mees- kui naiskohtunike pensionile mineku vanus võrdsustatakse ja see on edaspidi 65 aastat.
- Poola on valmis avaldama kolm 2016 aasta Ülemkohtu lahendit, millest seni S&Õ vastuseisu tõttu on keeldutud nende väidetava vastuolu tõttu seadusega.
Kokkuvõte kohtureformi probleemidest
Artikli kirjutamisel oli autoril küllaltki raske leida materjale, mis räägiksid kohtureformi tegelikust sisust. Samas on külluslikult kättesaadav igasugu kriitika. Mis näitab, et Poola valitsus ei ole pööranud piisavat tähelepanu reformide sisu kommunikeerimisele välismaailmale ega Poola ajaloo selgitamisele kontekstis.
Õigusametnike elitaarseks muutunud kastisüsteemi õigustatult lõhkudes ei ole S&Õ piisavat tähelepanu pööranud loodava uue kohtusüsteemi sõltumatuse tagamisele seadusandliku võimu mõjutuste ohust. Samas on Poola valitsus osaliselt asunud tegema vajalikke parandusi ning otsima kompromisse. Mistõttu on väga tõenäoline, et Poola kohtureform saavutab seatud eesmärgid. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli