Reformid lubavad parlamendil määrata liikmeid riiklikku kohtunikekogusse, mille ülesanne on kaitsta kohtuvõimu sõltumatust ja jõustada poliitilist kontrolli ülemkohtu üle. Varem valisid kogu koosseisu kohtunikud ise.

Poola konservatiivse partei Seadus ja Õiglus (PiS) valitsuse tegevus on juba Brüsseli kõrgendatud tähelepanu all varasemate kohtureformide tõttu, mis EL-i hinnangul kujutavad endast õigusriigile "süsteemset ohtu".

EL on hoiatanud Poolat, et võib käivitada kohtureformide tõttu EL-i lepingute artikkel seitsme ehk jätta Varssavi ilma hääleõigusest ühenduse nõukogus.

PiS asus kohtusüsteemi muutma pärast võimuletulekut 2015. aasta novembris, öeldes, et reformid on vajalikud korruptsiooni vastu võitlemiseks ja endiselt kommunismiperioodist mõjutatud kohtusüsteemi ümberkorraldamiseks.

Uutele reformidele on oodata PiS-i kontrolli all oleva parlamendi ülemkoja ehk senati ja president Andzej Duda heakskiitu.

Ülemkohut puudutav seadus langetab selle kohtunike pensioniiga 70-lt 65-le, et vabaneda enne 1989. aastat kommunistlikule režiimile allunud kohtutes töötanud kohtunikest.

Presidendile jääb õigus lubada kohtunikel erandkorras 70. eluaastani töötada.

Kriitikute sõnul on meede ebaseaduslik, sest kohustab lahkuma ülemkohtu peakohtunikku Malgorzata Gersdorfi, kelle kuuaastasest ametiajast on veel pool järel.

Samuti heidetakse PiS-i valitsusele ette soovi puhastada kohtusüsteem kohtunikest, kelles võimupartei näeb endise liberaalse peaministri Donald Tuski toetajaid.

Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Nils Muižnieks ütles reedel, et uued reformid "õõnestavad veelgi kohtusüsteemi sõltumatust, allutades selle täidesaatvale ja seadusandlikule võimule, nõrgestades seeläbi veelgi võimude lahusust õigusriiki".

Kohtusüsteemi ja kohtunikekogu puudutavate reformide esialgsetele versioonidele pani Duda juulis veto.