"Välisilm": kas parlamentaarne demokraatia saab populismiga hakkama? ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Eelmisel nädalal olid Tallinnas EL-i rahvusparlamentide esimehed, kellelt "Välisilm" küsis, kas parlamentaarne demokraatia saab populismiga hakkama.

Ühe suurema probleemi, millega parlamendijuhtidel kogu Euroopas tegemist teha tuleb ,võib kokku võtta nii - inimesed ei osale enam demokraatliku ühiskonna töös, näiteks ei minda enam valima. On neid, kelle arust demokraatlik ühiskond on enesestmõistetav ning kes ei näe endal selle käigushoidmises mingit rolli.

Siiski on veel rohkem neid, kes praegustes institutsioonides ja poliitilistes jõududes pettunud on. Alati aga leidub neid jõude, kes on valmis rahvale rääkima täpselt seda, mida inimesed kuulda tahavad, hoolimata sellest, kas see realistlik on või selles üldse mingit tõetera leidub - ehk siis, alati on populiste. Viimasel ajal on neid Euroopas kohe eriti palju.

Saksamaa parlamendi alamkoja esimehe, veteranpoliitik Wolfgang Schäuble hinnangul pole vanade parteide ning klassikalise parlamentaarse demokraatia olukord siiski üldsegi mitte lootusetu. "Me peame kuulama, mida inimesed ütlevad, kuid me peame andma neile ka vastuseid, et inimesed saaksid aru, mida on vaja. See on juhtimise küsimus. Ma olen väga kindel, et mida paremini me juhime, seda paremini väldime me populismi," rõhutas ta.

"Küsimus on selles, miks inimesed tunnevad, et nad pole esindatud. Ma arvan, et tähtis osa selles on sotsiaalsel turvalisusel. Tuleb panna paika, kuidas me korraldame hariduselu, kuidas me tagame turvalisuse nii linnas kui maal, kuidas pakkuda inimestele kohast elamispinda ning tööd, sest need on küsimused, mille pärast inimesed päriselt muretsevad. Me peame andma nende muredele poliitilise vastuse. Parteide suhtes, mis tahavad meilt võtta vabaduse, peame meie võtma väga kindla seisukoha, andma teada, kuidas meie sotsiaalset turvalisust ette kujutame," lisas Saksamaa Bundesrati president Michael Müller.

Prantsusmaa on üks riik, kus valijad veenvalt näitasid, et neil on senisest poliitikast kõrini - ent presidendiks ei saanud sugugi mitte mõni populist, vaid poliitikas küll uustulnuk, ent klassikaliste liberaalsete vaadetega Emmanuel Macron.

Prantsusmaa parlamendi alamkoja ehk rahvusassamblee president François de Rugy arvas, et demokraatiat kindlustada aitab kõige paremini see, kui rahvast senisest hoopis aktiivsemalt poliitika tegemisse kaasatakse.

"Kui me tahame, et rahvas Prantsusmaal usuks, et parlamendil on jõud, et poliitikud suudavad olla tõhusad - meil oli ju riigis poliitiline kriis, rahvas kaotas usu institutsioonidesse - me tahame, et rahvas usaldaks institutsioone, me arvame, et inimesed peavad saama tegutseda seaduste loomisel, kuid ka nende seaduste elluviimisel. Me usume ka, et parlament peab inimesi paremini esindama, seepärast tahame seal suurendada proportsionaalsust," selgitas ta.

Üldiselt kaldutakse paljusid Ida-Euroopa riike Lääne-Euroopast populistlikumaks pidama. Ungari valitsus on selgelt ajanud poliitikat, mida on raske muuks kui populistlikuks pidada. Teiseks populismikantsiks peetakse Poolat. Poola poliitikud ise sellega muidugi ei nõustu, nõudes populismi täpsemat defineerimist.

"On vasakpopulism, parempopulism ja siis veel n.ö. peavoolu populism. Meie teeme peamiselt seda, mida rahvas, Poola ühiskond eeldab meid tegevat," kinnitas Poola senati esimees Stanisław Karczewski.

Populismis süüdistatavate riikide kaitseks astus välja ka Slovakkia parlamendi spiiker Andrej Danko. Slovakkia enda poliitikale on aga varju heitnud korruptsiooni ja maffiasidemeid uurinud ajakirjaniku Ján Kuciaki tapmine, mille järelkajadega Bratislaval ilmselt veel pikalt tegemist teha tuleb.

"Kõigepealt arvan ma, et meie kui demokraatlikud riigid ei peaks üksteist vastastikku populismis süüdistama. Ma ei pea Poolat ja Ungarit populistlikeks riikideks, vaid oma kolleegideks Visegrádi nelikus," toonitas Danko.

"Ajakirjaniku tapmine on tekitanud Slovakkias ulatuslikuma küsimusteringi. Pean silmas, et millised peaksid olema suhted poliitikute ja ajakirjanike, meedia, vahel Millised peaksid olema suhted meedia, ajakirjanduse ühelt poolt ja teiselt poolt politsei vahel? Kõik need on õigustatud küsimused, mis nõuavad ausaid vastuseid. Samal ajal peame tegema kõik, et hoida ära sellised juhtumid tulevikus. See on oluline meeldetuletus meile kõigile siin riigis ja me peame tegema kõik, et mitte süüdistada süütuid inimesi ning teha kõik, et midagi samalaadset enam tulevikus ei juhtuks," lisas ta.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: