"Teeme ära!" talgupäevast võttis osa üle 50 000 inimese ({{commentsTotal}})

{{1525508940000 | amCalendar}}

Kõikjal üle Eesti peeti laupäeval "Teeme ära!" talgupäeva, millest võttis osa vähemalt 51 104 inimest.

Kokku korraldati päeva jooksul 2162 talgut. Talgupäeva staapi laekunud emotsioone ja toredamaid talguleide võib lugeda aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 468 talgul osales kokku 14 623 inimest. Elanike arvu järgi oli kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 221 talgul 4479 inimest ehk 13,4% maakonna elanikest. Pärnumaal osales 189 talgul 3935 talgulist, Tartumaal 185 talgul 4096 talgulist, Ida-Virumaal 139 talgul 3782 talgulist, Lääne-Virumaal 134 talgul 2860 talgulist, Raplamaal 128 talgul 2631 talgulist, Järvamaal 118 talgul 2687 talgulist, Läänemaal 107 talgul 2253 talgulist, Võrumaal 100 talgul 2065 talgulist, Jõgevamaal 96 talgul 1778 talgulist, Viljandimaal 86 talgul 1652 talgulist, Valgamaal 84 talgul 1776 talgulist, Põlvamaal 56 talgul 1256 talgulist, Hiiumaal 48 talgul 1111 talgulist.

Väljaspool Eestit korraldati kolm talgut: Kanadas, Prantsusmaal ja Horvaatias.

Korraldajate sõnul sujus talgupäev tõrgeteta ning tõsisemaid vahejuhtumeid ette ei tulnud. Harjumaal Saku vallas leiti küll talgute käigus metsast mürsk, aga kohale kutsuti päästeamet, kes viis mürsu minema. Staapi laekunud tagasisidest selgus, et paar talgulist oli lõiganud siiski ka noaga sõrme, aga midagi muud teadaolevalt ei juhtunud.

Tänavusel talgupäeval peeti kõige rohkem heakorra- ja külatalguid, EV100 temaatilisi kihelkonnavärvide talguid, samuti looduskaitse talguid, korteriühistute talguid ja noortega seotud talguid, mitmel pool koristati ka prügi. Mõned talgud on "Teeme ära!" talgupäeva raames plaanis veel ka lähipäevil. Ligi pooltes talgupaikades pakuti Euroopa kultuuripärandi aasta egiidi all piirkondlikke roogi, hõimu- ja rahvustoite.

Talgupäeval lõid kaasa ka president Kersti Kaljulaid ning peaminister Jüri Ratas. Kaljulaid osales Põlvamaal Maarja Külas korraldatavatel talgutel "Ratastoolitee Võnnu kihelkonna värvidesse" ning Ratas lõi kaasa Tartu koduta loomade varjupaiga heakorratalgutel. Mõlemad andsid oma panuse ka Tartu loodusmajas "Teeme ära!" staabis peetud kõnetraaditalgutel, aidates koguda vahetut tagasisidet talgupaikadest üle Eesti.

"Teeme ära!" talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul oli talgupäev juubeliaasta vääriline.

"Igaüks, kes vähegi soovis, sai koos teiste talgulistega teha oma kingituse Eestile. Inimeste vabatahtlik panustamine kogukonna ja kodukandi hüvanguks on sõnulseletamatult suur asi, mida kõik ei oska ehk väärtustada," rääkis Tüür.

"Teeme ära!" talgupäeval on Tüüri sõnul oluline tähendus kogu Eesti kodanikuühiskonna seisundi ja arengusuundade hindamise seisukohalt. "Talgupäeval muutub kogukondade aktiivsus igal kevadel üha nähtavamaks ning see on kõnekas märk meie ühiskonna sidususest ja tugevusest," lisas ta.

2018. aasta talgukevad oli Eesti juubelisünnipäeva ja Euroopa kultuuripärandi aasta hõnguline. Tänavuse talgupäeva fookuses oli üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ja rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest. Põnevamate retseptide valiku leiab veebiraamatust aadressil www.teemeara.ee/retseptid. Talgulised saavad veel pärast talgupäeva kasutada ka mitmeid talguhundi eripakkumisi.

Tänavune aasta on eriline, sest lisaks kevadisele "Teeme ära!" talgupäevale 5. mail toimub sügisel ka Maailmakoristuspäev, mis leiab aset 15. septembril ja on osaks EV100 programmist ning üleilmsest koristuspäevast. Ettevõtmise eesmärgiks on teha ühine kingitus Eestile ja koristada metsad prügist puhtaks.

Talgupäev Tallinnas:

 

Tänavuse talgupäeva fookuses oli üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ja rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest. Ligi 800 talgupaigas oli plaanis pakkuda talgulistele mõnd piirkondlikku rooga, hõimu- või rahvustoitu.

Talgupäevast võtsid osa ka president Kersti Kaljulaid, kes osales Põlvamaal Maarja Külas korraldatavatel talgutel pealkirjaga "Ratastoolitee Võnnu kihelkonna värvidesse", ning peaminister Jüri Ratas, kes osales Tartu koduta loomade varjupaiga heakorratalgutel.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik.

Eelmisel aastal toimus üle Eesti kokku 2130 talgut, millest võttis osa 52 650 inimest ehk neli protsenti eestimaalastest.

Keri saar sai korda, kuid tuletorn on nutuses seisus

Ligi kolme hektari suurune Soome lahes asuv Keri saar on Prangli saarest põhja pool. Leppneeme sadamast 18 kilomeetri kaugusele mere taha viidi talgulised postipaadiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Püsielanikke saarel pole, on vaid vahetuvad saarevahid. Pärast haldusreformiga kaasnenud koondamisteadet sai kümneks päevaks saarevaht endisest omavalitsustöötajast Lea Mägist. Enda sõnul selleks, et rahus mõelda ja lugeda. Inimtühja saare häältega harjus ta esimesel ööl.

"Esimene öö oli niimoodi, et ma kuulsin, et naabrikoerad hauguvad, siis kassid kräunusid, siis natuke läks mööda, siis arvasin, et naabrimees koputab uksele, aga siis selgus, et ei ole ju mitte kedagi, mitte midagi," kirjeldas ta.

Legendi järgi jõuavad Keri saarele ainult head inimesed. Laupäeval oli saarel ligi 50 talgulist.

"Täna on meil plaanis prügi ära sorteerida, mis on siia aastatega kogunenud, vanad katuseplekid ära pakkida ja kui meil on võimalus Veeteede Ametilt saada suuremat laeva, siis see prügi kõik mandrile ära organiseerida," rääkis talgujuht Anna-Liisa Eljari.

Koristati ka rannaäärt ja siseruume ning rajati peenrad.

Lisaks külalistemajale ja tuletornile on Keri saarel Eesti kõige põhjapoolsem kino, saun ja takso.

Kui Keri saar saab talguliste abil korda, siis 300-aastaseks saav tuletorn jääb oma sünnipäeva ootama nutuses seisus.

Riik eraldas kuue tuletorni renoveerimiseks poolteist miljonit eurot, kuid Keri tuletorn jäi rahast ilma. Selle renoveerimine on kallis.

"Meil on küll ehitusprojekt tehtud ja muinsuskaitse nõuded olemas, mille alusel see ehitusprojekt on tehtud. Ümmarguselt üks miljon eurot võib-olla natuke vähem," rääkis Keri Seltsi juht Peep Rada.

Võrus värviti plankaed Põlva ja Rõuge kihlekonna värvidesse

Tänavu kutsusti talgute raames ka erinevaid maamärke kihelkonna värvidesse võõpama. Võrus võetigi seda üleskutset üsna tõsiselt ning linna sõidul värviti suur plankaed Põlva ja Rõuge kihelkonna värvidesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ajalooliselt ongi Võru linn jaotunud kahe kihelkonna vahel. Lausa Võru linna keskelt see piir läheb. See osa, mis jääb Piiri tänavast Rõuge poole, on Rõuge kihelkond ja kõik ülejäänud on Põlva kihelkond," selgitas Võru linnapea Anti Allas.

Pärnus parandati kaid

Talgupäev Pärnus oli päikeseline ning inimesi jagus kümnetele talgutele.

"Täna ma käisin hommikul koos surfaritega Kullipesas, koristasime rannaäärt. Nüüd tulin järgmistele, jahtklubi talgutele. Katsun ennast jagada mitme koha vahel," rääkis Marit.

Pärnu jahtklubis töötas 40 inimest. Samal ajal, kui lapsed jõe peal mõõtu võtsid, lasid nende vanemad kaldal töökätel käia.

"Meie teeme siin kaiparandustööd. Me käime sõprade juures talgutel ja me käime alati, kui meid kutsutakse," ütles Olavi.

Annely sõnul tekitavad talgud ühtekuuluvustunde. "Võib-olla on see üheskoos tegemine, ühtekuulumistunne, et teeme koos ära midagi, midagi head. /.../ Teeme korda, teeme ilusaks kõik. Küll siin värvitakse seda väikest laste mängulaeva ja tehakse heakorratööd," rääkis ta.

Lehed said kokku riisutud ja oksad lõigatud. Talgulisi tegi kurvaks vaid see, kui palju olmeprügi tuli kokku korjata.

"Ma arvan, et kes seda prahti loobivad merre, maha, randa, kui nad ise käiksid seda koristamas, siis võib-olla see suhtumine oleks teistsugune," tõdes Marit.

Päeva lõpus ootas töötegijaid saun, supp ja suitsuräim.

Toimetaja: Karin Koppel, Mirjam Nutov, Silvia Sool, Merili Nael, Tiina Jaakson



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: