Linnapildis pole poliitreklaami seekord väga palju näha ja telereklaamid on Lätis vastavalt seadustele keelatud juba kuu enne valimisi. Nii panustatakse kõige enam raadioreklaamidesse, erinevatesse väitlustesse ja samuti ka telkidele, mis aeg-ajalt siia-sinna üles ilmuvad, et valijaid kohale meelitada.

Näiteks laupäeva hommikul oli Riia äärelinnas Kengaragsis otse laste mänguväljaku kõrvale üles seatud varjualune - Läti läbi aegade populaarseim partei Koosmeel ootas juttu puhuma ja oma teabematerjale lugema.

"Püüame kõnetada mitte ainult venekeelseid valijaid, kes on alati Koosmeele parteisse hästi suhtunud. Püüame kõnetada ka lätlastest valijaid. Koosmeel pole vene partei, Koosmeel on lätlaste ja mittelätlaste ühine partei, kelle heaks töötavad samuti nii lätlased kui ka mittelätlased," selgitas Koosmeele peaministrikandidaat Vjaceslavs Dombrovskis.

Äsjase valimiseelse küsitluse andmetel on Koosmeele toetus pisut langenud, kuid üle 17 protsendi küsitletutest on valimispäeval kindlasti nendega. Kõige populaarsema erakonna staatus pole aga Koosmeelele seni valitsusse pääsu võimaldanud. Nüüd on nende šanss tavalisest kõrgem, sest 16 nimekirjast ennustatakse parlamenti pääsu seitsmele, kellest mitte kõik pole kinnitanud, et Koosmeel on nende jaoks punane joon.

"Lätis, nagu Eestiski, on vaja poliitikas ületada nn punase joone punkt. Eestis on ju võimule tulnud Eesti Koosmeel. Eesti on suutnud etnilise vaenu poliitika lõpetada ja teil suudetakse töötada koos heaolu ja majanduskasvu nimel. Kahjuks pole Lätis selleni veel jõutud. Erakonnad, kes nimetavad end läti parteideks, on kehtestanud punase joone Koosmeele vastu. Nii omistatakse meile kõiki rumalusi, justkui oleksime Kremli käepikendus ja sooviksime Läti viia tagasi kuhugi uude NSV Liitu või Vene impeeriumisse," rääkis Koosmeele peaministrikandidaat.

Osa Läti ajakirjanikke väidab, et Koosmeele partneriks seimis võib saada uus, kuid suure populaarsustõusu teinud partei Kellele Kuulub Riik? ehk KPV. Neil on üle kuue protsendi toetajaid. Nad kannavad kõige radikaalsemaid muutuste ideid ja lubavad, et aastal 2050 elab Lätis 2,5 miljonit Läti kodanikku.

"Meie parteis pole ühtki kommunisti. Praegu, 2018. aastal, töötab seimis 34 kommunisti! Endisi kommuniste ei peaks siin olema. Meie eesmärk on pakkuda palju efektiivsemat riigivalitsemist. Meil on 1,7 miljonit elanikku ja Euroopa üks suuremaid bürokraatlikke juhtimissüsteeme. Soovime, et praeguse 13 ministeeriumi asemel oleks neid kuus. Pakume nende juhtimiseks sekretariaati. Teeme ettepaneku ühendada kõik Läti koolid, et neil oleks üks peremees. See puudutab nii põhi- kui ka keskkoole: kõigil neil peaks olema üks peremees. Praegu on peremehi 122 ehk kõik omavalitsused," rääkis partei Kellele Kuulub Riik? juhatuse liige Artuss Kaiminš.

Paraku võib KPV-l endal olla probleeme oma radikaalse partei rahaaasjadega. Mõne kuu eest pidas korruptsioonitõrjebüroo nende seimisaadikust liidri Kaiminši kinni otse parlamendisaali ukse kõrval.

"See, kuidas minuga käituti juunis, näitab, kuidas praegune võim kasutab eriteenistusi selleks, et kõrvaldada teelt oma konkurente," väitis omakorda Kaiminš.

Riias Daugava kaldapealsel toimus aga üritus "Maa tuleb linna". Just Roheliste ja Talurahva Liitu esindav põllumajandusminister Janis Duklavs on mees, kelle tööga hoolimata Ridzene hotellis peetud oligarhide kõnelustest ollakse kõige enam rahul. Heale toetussüsteemile peetakse edukaks Lätile omaste puuviljade ja marjade käibemaksu alandamist, mis võib tulevikus laieneda ka teistele toidukaupadele.

"Eks elu näitab. See on kolme aasta pilootprojekt. Siis vaatame, kuidas on läinud - mis on hästi ja mis halvasti," lausus Duklavs.

Kõik kolm praeguse koalitsiooni osapoolt - lisaks Roheliste ja Talurahva Liidule ka Rahvuslaste Ühendus ja Uus Ühtsus - on teatanud, et praegune valitsus võiks jätkata, sest paljud alustatud reformid vajavad lõpetamist. Pole aga selge, kas selleks hääli jagub, sest rahvuslaste toetus on seitse protsenti ja Uue Ühtsuse populaarsus praegu alla valimiskünnise ehk nelja protsendi.

"Oleme valmis töötama ühes koalitsioonis kõigi poliitiliste jõududega, välja arvatud Koosmeel ja Vene Ühendus Lätis. Nendega meie poliitilised eesmärgid ja vaated ei kattu," kommenteeris seimi Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni aseesimees Armands Krauze.

Kuid nagu Lätis ikka, pole peaaegu kolmandik valijaist veel otsustanud, kelle poolt olla ja 13 protsenti on teatanud kindlalt, et nemad hääletama ei lähe.

"Välisilmas" kommenteeris teemat pikemalt ka ERR-i korrespondent Ragnar Kond (lisatud videos).